Postitatud:
17:00 24. Mai 2004
Postitas Teemon
arutelu kristlaste, nais6iguste jms taolise yle poliitika- ja religioonifoorumis >>>
http://www.dragon.ee/foorum/viewtopic.php?t=3679
Re: Võimalus osaleda filmis "Malev"
Postitatud:
17:39 24. Mai 2004
Postitas hallsilm
"Sel suvel saavad teoks uue Eesti mängufilmi "Malev" võtted. Film räägib Eesti muistsest vabadusvõitlusest 13. sajandi algul."
....pilades ja mõnitades igatmoodi eestlasi ja nende vaateid ning suhtudes heatahtlikult kristlikesse ristisõdijatesse ning nende tõekspidamistesse. Stsenaariumi lugedes saab selgeks, et selle kirjutaja eesmärgiks pole hea huumor monthy phytoni stiilis vaid auditooriumi shokeerimine paskvilli-laadse sibiga. Kel huvi sõnnikus aeleda, andku minna. Meil on vaba maa
Postitatud:
17:46 24. Mai 2004
Postitas Teemon
hallsilm, j2rgmine katse religiooni- ja poliitikafoorumist v2ljaspool vaidlust ristiusu teemal 6hutada toob kaasa j2rgmise hoiatuse
Postitatud:
8:39 27. Mai 2004
Postitas mjoosep
kus kõik postitused on???????????....
Postitatud:
17:08 30. Juun 2004
Postitas sippo
Nii!
Pisut ka adekvaatset informatsiooni.
Hinnangu filmi sisule võite anda kui olete lugenud läbi alljärgneva jutu.
Kostyymid on autentselähedased.
Asi väärib toetust arvas autoriteet Vanakaru. Ja mina ka arvan nii nyyd.
SEEGA - sõltumatud eesti mehed kinnitavad - on väärt asi!
Produktsiooni kirjeldus
Pealkiri: MALEV täispikk mängufilm
Tootjafirmad EXITFILM AS
OÜ Õ-Fraktsioon
Stsenaarium: Õ-Fraktsioon
Rezissöör: Kaaren Kaer
Produtsent: EXITFILM - Anneli Ahven
Õ-FRAKTSIOON ? Tõnis Leht, Erik Moora
Formaat: 16 mm/DVCam
Eeldatav pikkus: 90 min
Lühikokkuvõte Maleva stsenaariumist
On aasta 1198. Tavapäraselt vintis paavst Innocentius III kätes on
Eestimaa tulevik.
Paavstil tuleb otsustada, kas ristiusu toovad kultuurist puutumata ning
õnnelikku Eestisse Saksa Ordu või prantsuse templirüütlid.
Sel ähvardaval tunnil sünnib pisikeses Sakala külakeses poisslaps nimega Uru.
Kuid poisile pole saatus määranud kodutares pirru valgel, pojapoeg
põlvel kiikumas, vananeda. Uru helge lapsepõlve litsub puruks rüüstava
rüütli robustne saabas, Uru viiakse Saksamaale kloostrisse.
Kloostris vormitakse Urust karmide munkade käe all esimene eestlasest
eurooplane - ta õpib lugema. Kuid vaatamata alatihti Uru turjal plaksuvast
piitsast ei unusta ta kodukamara täidlast hõngu, rähni toksimist kaasikus
ning sakslaste poolt mõrvatud vanemaid. Südames jääb Uru ikka rahvuslaseks.
Hoolimata paavsti otsusest pole Templiordu valmis nõustuma Eestimaa
langemisega sakslaste kanna alla. Ka prantslased tahavad muistses Eestis
varbad maha saada, sest just siit loodavad templirüütlid hankida täiendust
oma
ühiskonna alustalale.
Juhuse tahtel märkavad prantsuse spioonid Lübecki kloostris eesti soost
poissi. Urust saab templirüütlite agent.
Aasta 1217. Uru on kloostris sirgunud tarmukaks ja julgeks noormeheks, ta on
missiooniks küps. Oma Templiordu tipp-spioonist õpetaja mahitusel suundub
Uru Eestisse, et koguda ennenägematu malev, lüüa tagasi saksa vallutajate
suurrünnak ning tasuda kätte oma pere verise huku eest.
Paraku pole aga eesti rahvas enese relvaga kaitsmiseks valmis. Selle asemel
armastavad nad rahu, eestlaste päevad mööduvad kündes, kedrates ja lauldes.
Ning muidugi samaaegselt õlut rüübates. Neid ei huvita maailm, mis jääb
kaugemale
saunavihast ja naabrinaise undrukust. Uru üleskutsed koguda tugev malev
takerduvad tulutult Eesti vanemate vaigustes kõrvades ning tulemuseks on
eestlaste hävitav lüüasaamine suures Madisepäeva lahingus.
Koos kõigi teiste vanematega langeb manalasse ka Lembitu. Madisepäeva
hävingule järgnenud lootusetus olukorras haarab eestlaste juhtohjad enese
kätte
sisemiselt karastunud Uru. Ta veenab oma hõimuvellesid, et eurooplastega
suheldes
ellujäämiseks peab rahvas muutuma nende sarnaseks. Selleks tuleb lakata
üksnes
kirglikult töötamast ja valjult laulmast - vajadusel tuleb ka sõdida. Uru
asub templirüütlitelt saadud oskuste najal eestlasi uueks vormima, et
võtta vastu
üha agressiivsemate vallutajate viimane väljakutse.
Saksa anastajate eesotsas seisab isiklikult Uru vanemad tapnud must rüütel
Hippolyt ning oma ahned näpud sirutavad Eestimaa poole ka taanlased ja
venelased.
Algab otsustav võitlus vabaduse, isamaa ja armastuse nimel. Uru äsjatärganud
armukirg, kättemaks rüütel Hippolytile, Eesti maleva vastulöök vallutajatele
ning Euroopa suurvõimude võitlus Eesti pärast kulmineerub pöörases Muhu
lahingus.
Koht: võttplats- Soontagana, Koonga vald, Loode-Pärnumaa
majutus, hommiku ja õhtusöök - Koonga koolimaja
Aeg: 12. ? 22. juuli massistseenid
12. - 14. juuli 150 inimest- Muhu lahing
15. juuli suure massi laekumine lõunaks (13.00); lahinguproovid
16.-20. juuli ca 400 inimest- Muhu ja Madisepäeva lahing
21. ? 22. juuli 150 inimest- lahingute sabad
Majutus: Koonga koolimajas, suurel massiperioodil telkides.
Kaasa magamisvahendid: telk, matt, magamiskott jms.
Toitlustus: Korraldajate poolt kolm korda päevas ? hommikul ja õhtul
Koongas, päeval platsil. Lisaks sellele on Koongas baar, kus kalleim
praad maksab 23 krooni.
Kaasa oma toidunõud!
Transport: 11.juuli - õhtul transport Tartust, Pärnust Koongasse
(vajadusel ka Tallinnast). Hea oleks kui massistseenides osalejad saaksid
ise Pärnusse ning sealt edasi meie bussiga Koongasse.
15. ja 16. juuli- transport Pärnust Koongasse
20. juuli- transport Koongast Pärnu
21. juuli ? bussid platsile, Pärnu ja Lihulasse
22. juuli- bussid Pärnusse
võtteperioodil iga päev bussid hommikul ja õhtul Koongast
platsile ja tagasi
Kostüüm: Kui on endal olemas, siis palume kaasa võtta! Vastasel juhul koha
pealt.
ISE KAASA TUUA: - magamistarbed (telk, magamiskott jm)
- sööginõud (tass, kauss, nuga, kahvel, lusikas vms)
- kostüüm
- ehk midagi ka sääskega ja parmude, vihma ja päikese
Postitatud:
23:04 30. Juun 2004
Postitas hallsilm
Tunnen Vanakaru ysna hästi tean, et ta toetab peaaegu köike, kui kaks kena tydruklast teda mölemalt poolt ymbritsevad ning mesikeelel räägivad, kui sa veel tähele pannud pole. Ja kaks kena tsikki käisid teda moosimas. Tegelikult on Vanakaru väga heatahtlik inimene ja nöus köiki aitama. Seega tema puhul pole asi midagi nii väga söltumatu.
Tunnen veel paremini filmitegijaid (korporatsioonikaaslased), olen lugenud stsenaariumi ning vöin kinnitada, et vaataja shokeerimise nimel hakatakse seal tegema midagi kunstnike perfomance stiilis kus näituse avamisel purki situtakse. See kes loodab leida monthyphytonlikku sära selles filmis, saab kövasti otsida. See, kes loodab, et räägitakse muinaseesti vabadusvöitlusest läbi eneseiroonia, saab kövasti petta.
Filmitegijad on kinnitanud, et pilatakse mölemat osapoolt vördselt kuid tegelikult nad valetavad. Ristisödijatesse suhtutakse heatahtlik-tögavalt, aga eestlaste yle naermisel laskutakse selliste halvustavate labasusteni et see muudab filmistsenaariumi paskvillilaadseks. Mis näiteks pole "Dogma"
puhul yldse nii, sest seal tehakse asja heatahtlikult ja ei halvustata.
Yks asi veel, ma ei tea kas see on filmitegijate teadlik käitumine vöi on lihtsalt näpukas, aga vaataja ajalookäsitlust muinaseesti vabadusvöitlusest pyytakse läbi pilamise suunata sellisesse sängi, mille vastu on meedias korduvalt söna vötnud näiteks ajaloolane Ain Mäesalu.
See muidugi teeb röömu neile, kelle nime vastu meie esivanemad töotasid olla yks syda ja yks hing ning vandusid vöidelda viimase pölvepikkuse poisikeseni. Neile, kelle usina kylvitöö jaoks on see fakt nagu ora p...s.
Yhesönaga, köik kes soovivad sylitada muistsete eestlaste, meie esivanemate mälestusele, minge ja osalege neil filmivötetel.
PS.
Sippo. Mis autentsetesse kostyymidesse ja filmi puutub, siis vöid sönniku soovi korral kasvöi mee, nahkade ja höbedaga katta, sönnik on ta ikka.
Mina sinna sisse aelema ei lähe. Ja köiki oma söpru pyyan ka tagasi hoida.
Postitatud:
1:39 1. Juul 2004
Postitas Ragnar Lembitu poeg