Põlva maakonnaleht Koit: Teetööde ohvriks langesid ristipuud,
http://www.polvakoit.ee/ristipuud.html
Ja veel.
SLÕhtuleht. Tee-ehitajate rüüsteretk ristimetsas,
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=174283
ja veidi teist sorti tekst,
audiatur et altera pars:
sahinaid:
pole suuremat lootust, et hiite kaitse riiklik programm järgmise aasta riigieelarvesse (10219 ehk 2006) pääseks. ylejärgmise aasta omasse (10220 ehk 2007) võib veel pääseda.
ja muidumõtteid, jälle neidsamu:
nagu on juttu olnud, Pärimuspaikade Kaitse Selts (vms) tuleks asutada, mille põhiline ylesanne oleks selliste tulekahjude eos määramine ja nendega tegelemine. Maavalla Kojal, Eesti Rohelisel Liikumisel ja Eestimaa Looduse Fondil on nii palju muidki tegemisi ja nii vähe elavjõudu, et omaette organisatsiooni loomine oleks täiesti omal kohal.
paljud sellised kurjad lood võiksid olla olemata, kui kohapealseid võime ja kohapealset rahvast teavitataks selliste põliste pyhade paikade olemasolust, enne kui neil tekib tahtmine midagi säärast ette võtta, nagu aeg-ajalt ikka juhtub. seepärast: kui tunned huvi oma kandi põliste pyhade paikade vastu (kas või neid
maastikul yles otsida), võid julgelt endast teada anda. (näiteks koda<ät>maavald.ee – see on Maavalla Koda, mille valduses on ERA rahvaluulekogudest väljanopitud kyllalt korralik ylevaade igasugustest pyhadest kohtadest; võin isegi yritada mõnele kysimusele vastata või yritada viidata teadjaid inimesi: ott<ät>aripaev.ee.)
kui huvilisi mõnes kandis rohkem, võiksite kokku istuda ja neid asju arutada. Paluküla Hiiemäe Kaitse Seltsing tuli kokku kyll suure häda sunnil, aga selliseid kohalikke kodanikuyhendusi võib ka
enne suuremat häda moodustada, kui on siiras soov oma kodukoha muistiseid tundma õppida ja kaitsta. ideaalis võiks igas kihelkonnas olla milgi määral organiseerunud seltskond, seltsing või selts huvitatud rahvast (kui seda pole praegu palju tahetud? yksikuid ja vähemalt leigeid huvilisi leiab kyll pea igalt poolt).
et yritan jälle veidigi konstruktiivne olla. ylalolevaid mõtteid tohib levitada ilma luba kysimata.
hiiekohti on arhiivitekstide järgi teada 550 yle praeguse Eesti (selle numbri sisse käivad mäed, allikad, kivid, puud ja puudesalud), peale nende veel ristipuud (eelkõige Võrumaal), vanad hauad ja matmispaigad ja linnamäedki, kui huviväärsemaid paiku veel yles lugeda. nii et igat sorti tegevust nende ymber jätkuks, kui oleks ainult tegijaid-tähelepanijaid.
Postitatud: 12:03 13. Mai 2005
