Dragon.ee foorum

Millal võiks kursuse täpsem toimumis areg selgineda?

Pärin siis: mis sorti kiivrit saab valmistada ? Kas sellise:

http://www.hot.ee/avanti18/sallet_15c.jpg

tegemist õpetatakse ? Ühest tükist, ilma keevituseta ? Nii et võtab vastu ~3kg metallist osaga kirve matsu ilma et suuremat mõlki tekiks ?

Kas on eeldust et selline kursuse raames valmis saab ?

hmmm, materjalid olemas.................
et mida siis pakkuda on? selles mõttes, kui tegemist pole mingi erihea terasega
noa jaoks (VG10 ntx), palju see siis ikka maksab? või on midagi head pakkuda?

kuigi jah, kui suur osa sellel metallil kuludes ikka olla saab, kütus ja muud vajadused ka ju.

konkretsemaks minnes: millal raha maksta tuleks?
ja kas see 5x4 ja 1200.- on ainuke mõeldav pakett?
või oleks midagi ka neile ülbikutele, kes arvavad, et nad oma esimese
sepistet pussitera saavad ka lühema aja ja vähema õpetusega valmis?
või saaks üldse kuidagi kaubale tunnihinnaga töökoja kasutamise eest
(+ kulud/materjalid), ilma õpetuse ja järelevalveta?

ja mis veel suht tähtis: kes juba tulemas on?
säärane ettevõtmine vajab head seltskonda, tahaks teada, kellega kokku sattuks.

huvi nagu oleks, aga see 1200 eeku on piduriks

mina olen ka huvitatud, kui vaid aega leiaks.
olen ise seal sepikojas käinud ja asju näinud,
tahaks proovida küll.

minu mõte oleks teha selline asi nagu KUKRI
ehk siis sisuliselt on tegu pistoda ja mancheete sümbioosiga.

to TTK: olen teie endi käe all vist saanud mingeid ainepunkte aine vorm ja materjal raames 1. kursusel rakendusarhitektuuris. vähemalt tean kuhu tulla.

Kas kursuse läbijad saavad ka mingi tunnistuse või diplomi, millega teiste ees uhkelt ringi vehkida?
Ise olen küll huvitatud tulemisest - mul on igast tugevat värki vaja keha ümber kaitseks. Eks ma otsustan lähiajal ära, kas tulla või mitte.

Kiire küsimus - kas kursus on ametliku koolitusloaga? Ja saaks arve vajalikele ametitele?

Enne kui lugupeetud TTK vastata jõuab, ütlen ära et minust huvilist ilmselt-kindlasti pole.

Miks ?

Sest et antud kiivrist pole huvitatud, kui põle ühest tükist. Kokku lasta keevitusega sihuke vidin ja öelda et käib küll - ega ikka ei käi. Eriti kui ajaloo taaselustamise- eesmärgiks teha. Mis vahe on ? Umbes sama vahe kui relakaga välja nühitud ja sepistatud mõõgal.

1200 krooni aga mõne kaitsme valmis tagumise eest - pean kah paljuks. Ma ei kujuta ette mis selle kursuse sees on, kuid 1200 ainult vasaravibutamise eest ei ole nõus maksma. Tõsi ta on, et meistri kõrvalt õpib mõndagi, kuid 1200 sees võiks olla väheke juttu ka terase termotöötlusest, saada ettekujutuse mis on martensiit ja muud kuukummalised sõnad selle kunsti juures. Karastamisest, lõõmutamisest, noolutamisest jms. rääkimata.

P.S. kui täisturviste tegemisest rääkides - olete mõne valmis teinud ? Kui, siis oleks nõus kasvõi topelt väheke pikema kursuse eest maksma. Kuid minuteada on Eestimaa pinnal suht üks mees kes *funktsioneeriva* raudrüü on võimeline valmis taguma - aga ta on ka lätlane.

P.P.S. et kui gooti kiivrite ühes tükis tegemisest rääkida - siis samuse Maarjamaa pinnal saab sarnane üritus toimuma - need kes asja vastu huvi tunnevad ja mitte larbiturviste tagumisega ei sisusta aega - on ka juba kutsutud. Ja see ei käi mitte nii ränga raha eest.

Anname välja TTK täienduskoolitustunnistuse, kus on kirjas kursuse teema,
koolituse ajaline maht ja ka saadud ainepunktid( AP).

TTK-l on luba selliste kursuste korraldamiseks.

Kursuse eest tasunu saab kviitungi. Minu teada saate pärast 2005. aasta tulumaksudeklaratsiooni esitamist tulumaksu sellelt tagasi, kuna tegemist koolituskuludega. Eeldusel muidugi, et ei lähe meelest seda deklareerida.


Kursuse hind ei ole konteksti panduna kindlasti kallis. Näiteks Eesti Kunstiakadeemia ainepunkti ehk 20 analoogilise juhendatud tunni maksumus on 1700.-

Dan, Sinu puhul on küsimus lihtsalt selles, et oled endale liiga keerulise eesmärgi püstitanud, eeldades, et see Sinu esimene kokkupuude kuuma rauaga on. Sellise vormi ühest tükist kohrutamine on tõesti väga keeruline. Alustuseks oleks sobilikum ja realistlikum kas mitmest lihtsamast elemendist kokku monteeritav kiiver või kasvõi mõni terariist.

Mis ajalootruudusesse puutub, siis täna millegi tegemine on igal juhul kompromiss. Väike näide: et valmistada mõõk, selleks tuli kõigepealt alustada metsa langetamisest. Puit tükeldati meetri pikkusteks halgudeks, maasse kaevati suur auk. Halud laoti auku ja süüdati põlema, seejärel kaeti kõik mullaga. Nii käis miilamine ehk puusöe valmistamine. Seejärel suunduti rauamaaki kaevama. Maak röstiti ja asuti sulatusahju ehitama. Iga uue sulatuskorra tarvis tuli teha uus ahi. Ahju laoti kihiti rauamaak ja puusüsi ning pika päeva lõpuks saadi ahjust kätte väikesed käsnjad rauatükid. Üks osa sellest rauast keedeti sepakeevisega kokku väikesteks kandilisteks lattideks. Väikese meisliga löödi nende lattide pinnale viili raided. Kuna niiviisi sulatatud raud oli süsinikuvaene, mitte karastuv, pehme ja kulumisaldis, tuli ette võtta veel üks protsess. Viilid laoti ahju koos kapjade, sarvede ja nahatükkidega, kus kuumuse toimel nende pinnakihti süsinikku difudeerus. Nüüd sai viile karastada.

Teisest, suuremast rauakogusest sepistati kokku ühtne latt. See viiliti nüüd viilidega viilmeteks. Tollased viilid kulusid ruttu ja neid tuli alatasa happelises vedelikus hoides teravaks söövitada. Kotitäis viilmeid söödeti hanedele. Hanede väljaheited koguti kokku ja sulatati neist raud välja. Nii sai rauda rikastada lämmastikuga, mis muutis üksjagu selle mehhanilisi omadusi. Viilimist ja hanedele söötmist tuli üksjagu kordi korrata, et saada mõõgaks sobilikku materjali. Kurb lugu on seegi, et esialgsest latist jäi lõpuks alles kordi väiksem tükike.

Nii sai valmis materjal ja mõõga tegemine võis alata. Selle kõige ise läbitegemiseks kuluks paraku terve suvi.

Lugupidamisega,
Asso Altmäe

Ja tänan raua ajaloolise saamismeetodi tutvustamise eest. See kapjade osa oli mul puudu vahelt.