Postitatud:
14:56 14. Juun 2005
Postitas ohpuu
nojah, Chloe, selliste asjade teooria & analyys on väga mõnus, muide. annab kena distantsi ja võrdlusmomendi. Todorovi fantastilise kirjanduse sissejuhatust (kirjutatud prantsuse keeles, ingliskeelse tõlke pealkiri "The Fantastic") oli väga tore lugeda, näiteks. ja Meelis on igati tore ja tark poiss, teoreetikuna samuti.
Postitatud:
21:13 14. Juun 2005
Postitas tribulant
Kuule, Chloe, minu poolest võiksite te vahetust teha: korja oma mõttekaaslased kokku, tõstke Friedenthal nattipidi yles ja visake semiootika (või hädapärast ka eesti kirjanduse) osakonna uksest sisse (ta nyyd väike just ei ole, kuid mitte ka väga raske), aga siis peate te võtma vahetuskaubana avasyli vastu Thomas R. Kämmereri usuteaduskonnast, kes seal juba aastaid Vana-Lähis-Ida arheoloogiat loeb (ja see on yks nuhtlus, mida sa ei taha, usu mind). Puristlik lähenemine on tore ja sellega pole mitte essugi peale hakata. Niivõrd kui mina ylikooli tean, peetakse neid loenguid ajaloo all põhiliselt sellepärast, et ajaloos keegi sellega nõus oli (ehk siis isiklike suhete põhjal); iga asja igal pool, kuhu see paremini passiks, lihtsalt korraldada ei õnnestu (eelarve, allergiad, keegi ytles kymme aastat tagasi jõulupeol kellegi ämmale pahasti). Mina oleks ta kah pigem kirjandusse või kulturoloogiasse pistnud, aga kuskil võiks seda siiski lugeda ja hea, et seda sealgi loetud saab. Ma saan aru kyll, et ka Friedenthali mullu ajaloolastele loetud alkeemia puhas ajaraisk oli (margaritas ante porcos, eks ole) ja loodan, et ta ajaloo õilsat puhtust rohkem ei pilasta.
Postitatud:
22:33 15. Juun 2005
Postitas sippo
vahel on kaval süüa siis ainult head jäätist...