Teadlaste kinnitusel oli keskajal elanud inimeste hammaste olukord võrreldes tänapäevaga parem, kuna toitu näriti tunduvalt kauem.
Witten/Herdecke ülikooli professor Wolfgang Arnold uuris 5. ja 9. sajandi vahel elanud inimeste maiseid jäänuseid ja jõudis sellisele järeldusele, teatab Ananova.
Kuigi tol ajal ei pesnud ükski inimene terve elu jooksul kordagi hambaid, olid nende hambad paremas korras kui hilisemate põlvkondade puhul.
„Tüüpiline ettekujutus keskaegsest inimesest, kellel on mädad hambad, on vale,” räägib professor. „Tollal oli ka magusat toitu saada, kuid sellest hoolimata ja vaatamata hambaharjade puudumisele ei olnud ühelgi laibal lagunenud hambaid.”
Põhjuseks peab ta asjaolu, et tollal söödi palju aedvilju ja muud toitu, mida tuli põhjalikult närida, see omakorda hoidis hambad puhtad.