EPL: Fantasy-fännid rikastavad igapäevaelu kunsti...
Postitatud: 12:19 1. Nov 2005EPL:
Mari Rebane
Fantaasiamaailm on tänu “Sõrmuste isandale” ja Harry Potterile uue süsti saanud.
Taassünni elasid läbi Tolkieni “Sõrmuste isanda” raamatud, fänne võidab noorukese Christopher Paolini “Eragon” ning tänu Harry Potteri menule asuvad koos teismelise võluriga üleskasvanud fännid tõenäoliselt ka järgmisi fantasy-eeposi lugema.
Koos kirjandusteoste menuga on aina enam neidki huvilisi, kes on juba raamatu käest pannud, ent kuidagi ei taha seiklustel lõppeda lasta. Aastaid tasahilju tegutsenud tolkinismi või rollimängude seltsingud on seeläbi rohkem avalikuks saanud ja järgijaid leidnud.
Kirjandusmaailma seiklusi pärisellu kandvaid seltse on üksjagu. Üks suuremaid ja läbimõeldumalt tegutsevaid tolkinismi austajate ühendusi on MTÜ Keskmaa Ordu, mis keskendub, nagu juba öeldud, Tolkienile. “Tolkinism on meie lipulaev. Nii nagu kirjanikul, nii ühendab meidki huvi keelte, mütoloogia ja looduse vastu,” selgitab ordu esindaja Mati Nuut.
Tähtsal kohal rollimängud
Nuudi hinnangul kannavad fantaasiakirjandusest tõukuvad tegemised pärandkultuuri hoidmise märki, sest mütoloogiamaailma süvenedes saadakse paratamatult teadmisi ajaloost ja kommetest. Kuna seal maailmas on tähtis osa rollimängudel, mille juurde kuuluvad ajastutruud kostüümid ja relvad, saab huvilise teadmistepagas päris mitmekülgseks.
Kui Keskmaa Ordu tegeleb tolkinismiga nii selle humanitaarses kui ka mängulises mõttes, siis rollimänguselts Kivitsõõr on võtnud fantaasiamaailmast oma pärisosaks rollimängud. Mängudeks on Kivitsõõr kohandanud Tartus asuva endise pungiklubi ruumid, kus kääbiku-uru eeskujul mäe sisse ulatuvates käikudes toimetab noortekeskus Urg.
“Oleme teinud seikluslikke rollimänge, mõnikord on aluseks raamat – “Sõrmuste isand” või näiteks “Robin Hood” –, aga mitte alati. Jaanuarist alates saab näiteks kosmoselaevaski seigelda,” selgitab Uru üks eestvedajaid Tiit Joala, keda rollimänguilmas tuntakse Priisti nime all.
Paljude fantaasiakirjanduse austajate igapäevaelus on oma osa internetifoorumitel, millest üks suurimaid Eestis on Dragon. “See on nagu kõrts, kus arutatakse asju,” muheleb Mati Nuut. Ja kuigi rolimänge leiab internetiski, aimub Nuudi jutust, et miski ei asenda keset loodust kindlusevaremeis keskaegses kostüümis mõõgaga võitlemist. “Kell 3 öösel kustub viimane tõrvik ja siis läheb selliseks madinaks, et… orkide kriiskamine igal pool! Heast LARP-ist* tuled välja samasuguse meelehärmiga nagu see, mida tunned pärast “Sõrmuste isanda” filmi lõppu. See on nagu pohmell, ainult et positiivne pohmell,” võtab Nuut kokku.
*LARP=Live Action Roleplay
Kommentaar
Inimesi tõmbab võõras ja teistsugune
Raul Sulbi, ulmespetsialist
Ulmekirjandus hakkas Eestis süstemaatilisemalt levima 1970-ndatel, mil ilmusid angloameerika ja nõukogude ulme ülevaateantoloogiad.
Hoo sai sisse ulme- ja kriminaalkirjanduse sari "Mirabilia" ning meeldivalt palju avaldasid ulmejutte Horisont ja Noorus.
Ulme populaarsus on pidevalt kõikunud – eks omad tõusud ja mõõnad valitsevad igal teemal ja igal elualal. Nõukogude ajal domineeris teaduslik fantastika, selle sihtrühmaks peeti sageli reaalteadusliku taustaga inimesi, praegu on ilmselt populaarseim fantasykirjandus – kõik Tolkienid, Pratchettid ja Harry Potterid. Samas on võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga raamatute roll ilmselgelt vähenenud – filmid, arvuti- ja rollimängud, Jaapani multikad jmt on võtnud oma (ja üsna suure) osa. Suvalist populaarsust sarnases valdkonnas on üldse raske mõõta. Viimase sajandivahetuse kohaliku ulme buumile on järgnenud teatav “pohmelus”, aga ega ulme kuhugi kadunud ole ja ei kao kindlasti ka tulevikus.
Ega ulmekirjanduse suhteline populaarsus Eestis ei ole tegelikult erinev selle žanri populaarsusest mujal maailmas. Inimesi on ikka tõmmanud millegi võõra ja teistsuguse poole, ikka on olemas teatav hulk inimesi, keda ei huvita kriitiline realism, vaid kes soovivad selle eest teistesse ja hulga värvikamatesse maailmadesse pageda, kus kehtivad sootuks teistsugused reeglid, loodusseadused jmt, kus võib kohata kedagi või midagi sellist, keda meie argipäevas ei leia, olgu siis tegu robotite, tulnukate, galaktikaimpeeriumide, vampiiride, libahuntide, draakonite või võluritega.
LINK:
Mari Rebane
Fantaasiamaailm on tänu “Sõrmuste isandale” ja Harry Potterile uue süsti saanud.
Taassünni elasid läbi Tolkieni “Sõrmuste isanda” raamatud, fänne võidab noorukese Christopher Paolini “Eragon” ning tänu Harry Potteri menule asuvad koos teismelise võluriga üleskasvanud fännid tõenäoliselt ka järgmisi fantasy-eeposi lugema.
Koos kirjandusteoste menuga on aina enam neidki huvilisi, kes on juba raamatu käest pannud, ent kuidagi ei taha seiklustel lõppeda lasta. Aastaid tasahilju tegutsenud tolkinismi või rollimängude seltsingud on seeläbi rohkem avalikuks saanud ja järgijaid leidnud.
Kirjandusmaailma seiklusi pärisellu kandvaid seltse on üksjagu. Üks suuremaid ja läbimõeldumalt tegutsevaid tolkinismi austajate ühendusi on MTÜ Keskmaa Ordu, mis keskendub, nagu juba öeldud, Tolkienile. “Tolkinism on meie lipulaev. Nii nagu kirjanikul, nii ühendab meidki huvi keelte, mütoloogia ja looduse vastu,” selgitab ordu esindaja Mati Nuut.
Tähtsal kohal rollimängud
Nuudi hinnangul kannavad fantaasiakirjandusest tõukuvad tegemised pärandkultuuri hoidmise märki, sest mütoloogiamaailma süvenedes saadakse paratamatult teadmisi ajaloost ja kommetest. Kuna seal maailmas on tähtis osa rollimängudel, mille juurde kuuluvad ajastutruud kostüümid ja relvad, saab huvilise teadmistepagas päris mitmekülgseks.
Kui Keskmaa Ordu tegeleb tolkinismiga nii selle humanitaarses kui ka mängulises mõttes, siis rollimänguselts Kivitsõõr on võtnud fantaasiamaailmast oma pärisosaks rollimängud. Mängudeks on Kivitsõõr kohandanud Tartus asuva endise pungiklubi ruumid, kus kääbiku-uru eeskujul mäe sisse ulatuvates käikudes toimetab noortekeskus Urg.
“Oleme teinud seikluslikke rollimänge, mõnikord on aluseks raamat – “Sõrmuste isand” või näiteks “Robin Hood” –, aga mitte alati. Jaanuarist alates saab näiteks kosmoselaevaski seigelda,” selgitab Uru üks eestvedajaid Tiit Joala, keda rollimänguilmas tuntakse Priisti nime all.
Paljude fantaasiakirjanduse austajate igapäevaelus on oma osa internetifoorumitel, millest üks suurimaid Eestis on Dragon. “See on nagu kõrts, kus arutatakse asju,” muheleb Mati Nuut. Ja kuigi rolimänge leiab internetiski, aimub Nuudi jutust, et miski ei asenda keset loodust kindlusevaremeis keskaegses kostüümis mõõgaga võitlemist. “Kell 3 öösel kustub viimane tõrvik ja siis läheb selliseks madinaks, et… orkide kriiskamine igal pool! Heast LARP-ist* tuled välja samasuguse meelehärmiga nagu see, mida tunned pärast “Sõrmuste isanda” filmi lõppu. See on nagu pohmell, ainult et positiivne pohmell,” võtab Nuut kokku.
*LARP=Live Action Roleplay
Kommentaar
Inimesi tõmbab võõras ja teistsugune
Raul Sulbi, ulmespetsialist
Ulmekirjandus hakkas Eestis süstemaatilisemalt levima 1970-ndatel, mil ilmusid angloameerika ja nõukogude ulme ülevaateantoloogiad.
Hoo sai sisse ulme- ja kriminaalkirjanduse sari "Mirabilia" ning meeldivalt palju avaldasid ulmejutte Horisont ja Noorus.
Ulme populaarsus on pidevalt kõikunud – eks omad tõusud ja mõõnad valitsevad igal teemal ja igal elualal. Nõukogude ajal domineeris teaduslik fantastika, selle sihtrühmaks peeti sageli reaalteadusliku taustaga inimesi, praegu on ilmselt populaarseim fantasykirjandus – kõik Tolkienid, Pratchettid ja Harry Potterid. Samas on võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga raamatute roll ilmselgelt vähenenud – filmid, arvuti- ja rollimängud, Jaapani multikad jmt on võtnud oma (ja üsna suure) osa. Suvalist populaarsust sarnases valdkonnas on üldse raske mõõta. Viimase sajandivahetuse kohaliku ulme buumile on järgnenud teatav “pohmelus”, aga ega ulme kuhugi kadunud ole ja ei kao kindlasti ka tulevikus.
Ega ulmekirjanduse suhteline populaarsus Eestis ei ole tegelikult erinev selle žanri populaarsusest mujal maailmas. Inimesi on ikka tõmmanud millegi võõra ja teistsuguse poole, ikka on olemas teatav hulk inimesi, keda ei huvita kriitiline realism, vaid kes soovivad selle eest teistesse ja hulga värvikamatesse maailmadesse pageda, kus kehtivad sootuks teistsugused reeglid, loodusseadused jmt, kus võib kohata kedagi või midagi sellist, keda meie argipäevas ei leia, olgu siis tegu robotite, tulnukate, galaktikaimpeeriumide, vampiiride, libahuntide, draakonite või võluritega.
LINK: