Dragon.ee
KKK
Rollimängud
Kivitsõõr
Drägon
Larp
Otsing
Kaart
Viited
See on ammune ja õela kuulsusega pidustus mida korraldavad surnud isekeskis. Toimub ta suvisel pööripäeval – ajal, mil tavaliselt ööpäev läbi pilkaselt pime Iidmaa taevas hakkab vastikult halli helendusega hahetama ning tundub et enam iial ei saabu tagasi kodune ja varjav pimedus. Vampiirid, kooljad, vaimud ja deemonid – kõik kogunevad tollel vihatul ajal Lainevee saarele ainsa eesmärgiga – õhutada endas ning üksteises lõkkele kõige kurjemad, verejanulisemad ning mustemad tunded mis neid iial vallata võiks. Kurjus peab imbuma maasse ja tõusma sealt taevassegi, et õelus võiks varjutada laotuse ning kustutada valguse.
Ükski elav hing, kes on neile pidustustele sattunud – ükskõik kas siis sunniviisiliselt või kogemata, pole enam tagasi tulnud – vähemalt mitte elavana. Peo läbivaks jooneks on võistlus kõige kurjemate laulude lauljate vahel – tavaliselt on nendeks lauludeks tapvad loitsud. Pole harvad juhused kus esinemise ajal tekivad loitsulaulude mõjul surmaringid, marulised tormid, maavärinad, pillutakse välku, tulepalle, esemed süttivad iseenesest ning ohverdatute laibad tõusevad oma ebaellu, omandades kõige võikamaid võimeid mis koolnud nekromandid neile külge manada suudavad.
Kõige kurjema, tapvama ja maagilisema laulu esitajale on ette nähtud auhind – Must Mürgikarikas, see on rändkarikas mis liigub võitjalt võitjale ning iga vedelik mis sinna sisse valatakse… muutub elavat liha mädandavaks mürgiks.
Selle julma ning verise ürituse algataja on Luupainaja - kooljas, kelle külma ja kangestunud irve taga peitub surnumanaja kuratlik anne. Kohutavalt õel on ta ise ja hirmsad on ka tema julmad isandad – deemonid. Ta on paljude ebasurnute ellukutsuja – ning enamuse neist on ta äratanud just siin Lainevee saarel Kurjade Laulude kõlamise ajal. Iga viimase kui ühe nendest on ta ise eelnevalt kohapeal tapnud. Teda ümbritseb terve hord hingetuid teenreid kelle arv igal aastal ohverdamiste ja manamiste tagajärjel suureneb, sest igal aastal algab Pidu kolme inimese ohverdamisega deemonitele. Seegi kord on hirmsate jumalate jaoks toodud kolm süüta neitsit. Iidmaa riikide valitsejad on nad oma maadelt leidnud ja kurjuseteenri kätte toimetanud, et veidigi rahuldada deemonite tapaiha ning nende silmis armu leida.
Kurjus mis saare ümber laotub ei jäta puudutamata oma neetud hingusega ühtegi paika Iidmaal – see aeg, ehkki valgeim pimedusemaal on aeg mida oodatakse elavate poolt hirmuga. Mitte ainult inimesed – ka libahundid, mardused ja pantserkarud, ehkki asudes kaugel mandril pagevad selleks ajaks oma majadesse, pesadesse, kogunevad karjadesse ja ei julge hetkekski sõba silmale saada – see aeg on Iidmaa ohtlikeim aeg.
Aeg: 24 juuni öö vastu 25ndat.
Asukoht: Jõgeval, Mustas Kuusikus, Pedja jõe kaldal.
Korraldab: MTÜ Vaigamaa Isandad ja Emandad (endised Läänemere Isandad
)
Lähem info http://www.hot.ee/iidmaa
