Pommivarjend peidab fantastilisi seiklusi
Postitatud: 21:56 21. Apr 2007Võimas reklaam eks 
Delfi.ee
http://noortekas.delfi.ee/tuum/elustiil ... d=15561048
Tartus tegutsev rollimängijate selts pakub Lõuna-Eesti noortele võimalust aeg-ajalt fantaasiamaailma pageda ning teel sinna õppida näiteks kakofooniliselt joodeldama või saada suhu Kvenja keel.
”Kivitsõõr loodi eesmärgiga ühendada Tartu ja Lõuna-Eesti rollimängijaid ja pakkuda neile tegevuseks ruume — mõlemad eesmärgid täitusid päris kiiresti, ” räägib Tiit Joala, üks Tartus pesitseva rollimänguseltsi asutajatest. Kivitsõõri loomise ideega tuli siiski lagedale seltsi juhatuse esimees Raul Kübarsepp alias Surra.
2004. aasta sügisel asutatud MTÜ LERS (Lõuna-Eesti Rollimängijate Selts) Kivitsõõr osutus nii populaarseks, et esimeste projektideni jõuti sama aasta lõpul. Seltsi nimi pärineb Lõuna-Eesti keelest ning tähendab kiviringi, mis sümboliseerib kokkukuuluvust ning võrdsust. Kivitsõõri suurimaks projektiks on Tartus Pargi tänaval tegutsev noortekeskus Urg. Uruks on see nõukogude ajast pärit pommivarjend ristitud, kuna poolenisti maa sees olev raudbetoonist ehitis meenutab olemuselt J.R.R. Tolkieni raamatutest tuntud kääbiku urgu.
Põhirõhk larpil
Urus pakutakse noortele mitmesuguseid üritusi, kõike, mis vähegi seotud rollimänguga või tuleb rollimängule kasuks, olgu see siis käsitöö-, laulu-, või hoopis tantsuoskust. Liikmeid on Kivitsõõril sadakond, aktiivsed on neist vast viiendik ehk 20 inimest. Seltsilised tegelevad kahesuguste rollimängudega — LARP’ide (ingl. k Live Action Roleplay ) ehk päriselus rollimängude ning laua taga mängitavate fantaasiaseikluste korraldamisega.
Tahes-tahtmata kipub aga rõhk olema just larpil. Joala sõnul on see nii, kuna lauataguseid mänge saab ka kodus mängida, kuid larpid nõuavad rohkem organiseerimist. Et mängud õnnestuks, on olemas mängujuhid. Nemad mõtlevad välja fantaasiamaailma, otsivad mängukoha, loovad jutustuse ja võtmetegelased loo toimimiseks, organiseerivad toitlustuse ja muu vajaliku.
Mängu käigus suunavad juhid loo käiku vastavalt vajadusele. Tihti loovad mängujuhid ka kõik rollid, teinekord saavad mängijad need ise välja mõelda. Päris tihti tuleb ette, et mängujuht mängib ise mõnda loo seisukohalt olulist tegelast.
Mängijate piirang
Vastavalt mängukohale, loole ja muudele teguritele on reeglina mängijate hulgale piirang seatud. Näiteks Urgu korraga üle kolmekümne rollimängija hästi ei mahu. Väikseima osalejate arvuga rollimäng, kus Joala ise käis, hõlmas kuut inimest ühes keldritoas, mis oli mängult pärast pommiplahvatust varingu alla mattunud. Üldjuhul aga, kui larpile on liiga vähe inimesi registreerunud, jäetakse mäng ära. Kuid seda, et mäng huviliste vähesuse tõttu ära jääb, juhtub enamasti vaid väikeste mängude puhul, mille korralduses juhid alles kätt proovivad.
Mängujuhiks pürgijal peab Joala kinnitusel kõigepealt olema idee, millises maailmas ja olustikus mäng toimuks. Kui soovid teistele mängu korraldada, peaksid endalt küsima, mille poolest erineb sinu korraldatud mäng teistest. Seejärel tuleb luua meeskond, kes seda ideed realiseerima hakkab, sest üksi kogu korraldusega tegelda on sisuliselt võimatu.
Hoolikas ettevalmistus
Milline näeb aga välja mängijate larpieelne rutiin? Enne mängu on vajalik registreerumine, rolli koostamine või mängujuhi poolt määratud rolli läbitöötamine, kostüümi ja/või relvade valmistamine või soetamine. Joala sõnul on larpijad päris palju kostüüme saanud Vanemuise teatri kostüümide hulgast, kuid kindlasti tehakse neid sageli ka ise.
Larbil osalemiseks on vaja vaid head kujutlusvõimet ja mängurõõmu. Uute mängijate jaoks olevat end kõige paremini tõestanud „vanema venna süsteem” ehk mõne kogenud larpijaga koos mänguks ette valmistumine ja mängule minek. Larpijad kohtuvad eri paigus üle kogu Eesti ning sisuliselt igal nädalavahetusel. Suvel juhtub sedagi, et mõnel nädalavahetusel toimub mitu mängu korraga. Aadressil http://www.larp.ee on võimalik näha eesseisvaid mänge. Mängudel osalemisel mingeid kuuluvuslikke piiranguid enamjaolt ei seata ehk ka teiste seltside mängijad võivad osa võtta.
MTÜ LERS Kivitsõõr
Rollimäng eeldab teadmisi Eesti ja muu maailma aja- ja kultuuriloost, rahvuslikust käsitööst, kirjandusest, muusikast, tantsust, kujutavast kunstist ja teatrist. Nii on selts Urus erinevaid ringe korraldanud:
• Lauatagune mäng
• Kakofooniliste joodeldajate ring
• Filmiklubi
• Uru näitering
• Malering
• Vilepillipuhujad
• Õmblusring
• Goreograafikute kogunemine
• Kvenja keele õpperühm
• Keskaegse ja folkmuusika ring
Siiani tegutsevad Uru näitering ning filmiklubi. Ühingu kohta saab infot: http://www.dragon.ee/selts/. Liitumiseks tuleb samal leheküljel avaldus täita. Alla 18-aastased peavad omama vanema nõusolekut.
Allikas: http://www.dragon.ee/selts
Delfi.ee
http://noortekas.delfi.ee/tuum/elustiil ... d=15561048
Tartus tegutsev rollimängijate selts pakub Lõuna-Eesti noortele võimalust aeg-ajalt fantaasiamaailma pageda ning teel sinna õppida näiteks kakofooniliselt joodeldama või saada suhu Kvenja keel.
”Kivitsõõr loodi eesmärgiga ühendada Tartu ja Lõuna-Eesti rollimängijaid ja pakkuda neile tegevuseks ruume — mõlemad eesmärgid täitusid päris kiiresti, ” räägib Tiit Joala, üks Tartus pesitseva rollimänguseltsi asutajatest. Kivitsõõri loomise ideega tuli siiski lagedale seltsi juhatuse esimees Raul Kübarsepp alias Surra.
2004. aasta sügisel asutatud MTÜ LERS (Lõuna-Eesti Rollimängijate Selts) Kivitsõõr osutus nii populaarseks, et esimeste projektideni jõuti sama aasta lõpul. Seltsi nimi pärineb Lõuna-Eesti keelest ning tähendab kiviringi, mis sümboliseerib kokkukuuluvust ning võrdsust. Kivitsõõri suurimaks projektiks on Tartus Pargi tänaval tegutsev noortekeskus Urg. Uruks on see nõukogude ajast pärit pommivarjend ristitud, kuna poolenisti maa sees olev raudbetoonist ehitis meenutab olemuselt J.R.R. Tolkieni raamatutest tuntud kääbiku urgu.
Põhirõhk larpil
Urus pakutakse noortele mitmesuguseid üritusi, kõike, mis vähegi seotud rollimänguga või tuleb rollimängule kasuks, olgu see siis käsitöö-, laulu-, või hoopis tantsuoskust. Liikmeid on Kivitsõõril sadakond, aktiivsed on neist vast viiendik ehk 20 inimest. Seltsilised tegelevad kahesuguste rollimängudega — LARP’ide (ingl. k Live Action Roleplay ) ehk päriselus rollimängude ning laua taga mängitavate fantaasiaseikluste korraldamisega.
Tahes-tahtmata kipub aga rõhk olema just larpil. Joala sõnul on see nii, kuna lauataguseid mänge saab ka kodus mängida, kuid larpid nõuavad rohkem organiseerimist. Et mängud õnnestuks, on olemas mängujuhid. Nemad mõtlevad välja fantaasiamaailma, otsivad mängukoha, loovad jutustuse ja võtmetegelased loo toimimiseks, organiseerivad toitlustuse ja muu vajaliku.
Mängu käigus suunavad juhid loo käiku vastavalt vajadusele. Tihti loovad mängujuhid ka kõik rollid, teinekord saavad mängijad need ise välja mõelda. Päris tihti tuleb ette, et mängujuht mängib ise mõnda loo seisukohalt olulist tegelast.
Mängijate piirang
Vastavalt mängukohale, loole ja muudele teguritele on reeglina mängijate hulgale piirang seatud. Näiteks Urgu korraga üle kolmekümne rollimängija hästi ei mahu. Väikseima osalejate arvuga rollimäng, kus Joala ise käis, hõlmas kuut inimest ühes keldritoas, mis oli mängult pärast pommiplahvatust varingu alla mattunud. Üldjuhul aga, kui larpile on liiga vähe inimesi registreerunud, jäetakse mäng ära. Kuid seda, et mäng huviliste vähesuse tõttu ära jääb, juhtub enamasti vaid väikeste mängude puhul, mille korralduses juhid alles kätt proovivad.
Mängujuhiks pürgijal peab Joala kinnitusel kõigepealt olema idee, millises maailmas ja olustikus mäng toimuks. Kui soovid teistele mängu korraldada, peaksid endalt küsima, mille poolest erineb sinu korraldatud mäng teistest. Seejärel tuleb luua meeskond, kes seda ideed realiseerima hakkab, sest üksi kogu korraldusega tegelda on sisuliselt võimatu.
Hoolikas ettevalmistus
Milline näeb aga välja mängijate larpieelne rutiin? Enne mängu on vajalik registreerumine, rolli koostamine või mängujuhi poolt määratud rolli läbitöötamine, kostüümi ja/või relvade valmistamine või soetamine. Joala sõnul on larpijad päris palju kostüüme saanud Vanemuise teatri kostüümide hulgast, kuid kindlasti tehakse neid sageli ka ise.
Larbil osalemiseks on vaja vaid head kujutlusvõimet ja mängurõõmu. Uute mängijate jaoks olevat end kõige paremini tõestanud „vanema venna süsteem” ehk mõne kogenud larpijaga koos mänguks ette valmistumine ja mängule minek. Larpijad kohtuvad eri paigus üle kogu Eesti ning sisuliselt igal nädalavahetusel. Suvel juhtub sedagi, et mõnel nädalavahetusel toimub mitu mängu korraga. Aadressil http://www.larp.ee on võimalik näha eesseisvaid mänge. Mängudel osalemisel mingeid kuuluvuslikke piiranguid enamjaolt ei seata ehk ka teiste seltside mängijad võivad osa võtta.
MTÜ LERS Kivitsõõr
Rollimäng eeldab teadmisi Eesti ja muu maailma aja- ja kultuuriloost, rahvuslikust käsitööst, kirjandusest, muusikast, tantsust, kujutavast kunstist ja teatrist. Nii on selts Urus erinevaid ringe korraldanud:
• Lauatagune mäng
• Kakofooniliste joodeldajate ring
• Filmiklubi
• Uru näitering
• Malering
• Vilepillipuhujad
• Õmblusring
• Goreograafikute kogunemine
• Kvenja keele õpperühm
• Keskaegse ja folkmuusika ring
Siiani tegutsevad Uru näitering ning filmiklubi. Ühingu kohta saab infot: http://www.dragon.ee/selts/. Liitumiseks tuleb samal leheküljel avaldus täita. Alla 18-aastased peavad omama vanema nõusolekut.
Allikas: http://www.dragon.ee/selts