fRPG: Jämejuhtme Kokkulangevused

[samwise]

OG! Vabandused, et vahepeal "magama" jäin. Oli muud tegemist. Aga nüüd olen taas back in action! :)

IG!

Travis on vait. Ühel hetkel ta aga lausub: "Jouuuu.. Kuule.. see maailm.. nagu.. sheff.. see maailm on nagu.. ohhoo.. täitsa pasteet.. maailm on nagu väga kaksdeee!"

Travis hakkab õõtsudes ringe tegema ja sonima:

"Ma olen hea kirjanik, ma olen hea kirjanik, ma olen hea kirjanik..."

Tema sonimise peatab sigaretipaus. Ta paneb koni ette, kuid ei leia tikke. Tema käed liiguvad vägagi kaootiliselt ja ebamääraselt. Travis näeb, kuidas ta käed on ümbritsetud pelmeenidest.

"Kuule, jou, djeelamees.. see kellel djeela oli. Tuld on? Et nagu.. Ja hatsu kurit! Niiet.. djeelamees.. viska tuld.. djeeeeelaa! mees."

Ta hääl on täis lapselikult naiivset rõõmu ja ta rõhutab eriti naljakalt iga kord sõna "djeela".

Ja Travis kõigub edasi.

[Henzu]

Äkki hüppab nugisenäoline Uulo püsti- seisab sirgelt, kui mitte vaadata tema kõverat selga. Silmad särades ja ütleb oma täiesti tavalisel häälel: Tead, lõng, mul on sulle tuld. Sähke!- ja viskab Travist välgumihkliga, mida ta aastaid on kasutanud ja mis imeväel täitub.
Tegelikult ei ole see kolm aastat töödanud, aga ta usub oma imemihklit niiet...
Kuule, Mumm, sa jagad neid lakse tasuta?-- jube nälg on... Viimane tripp oli elukõva, anna seekord 3 kuubikut rohkem, ok? ja sirutab oma, üllatavalt sinaka varjundiga käe välja. Tegelikult oleks see nagu üks suur paistes veen.

[samwise]

"Uäu! Siin maailmas on veel inimesi, kes toetavad kultuuri! Sinust peaks tegema eepose!"

Travis võtab välgumihkli, paneb sellega suitsu põlema ja näeb väga rahulolev välja. Tähendab, tegelikult välgumihkel ei töötanud, kuid suure intelligendi suitsunälg ja herolaks viirastavad talle silmeette leegi ja tossu. Ehe platseebo.

Travis viskab välgumihkli tagasi, jääb nugisenäolisele tüübile totaka ilmega otsa vaatama ja küsib:

"Päss, mis passid? Pole varem tarkust nii lähedalt kaeda saanud? Pole varem nii suurt kirjanduslikku geeniust näinud?"

* hehhhehehhee *

"Noh, mina ka ei olnud. Kuni eilseni. Siis ma vaatasin peeglisse."

* hehheheee *

* pots! *

Travis kukub selili ja jääb lamama. Heroiin jõudis ajju.[/b]

[tomz]

OG. Kahjuks polnud linnas vahepeal ei saanud tegeleda teiega.

Kusagil avab silmad keegi vana. Ta on valges. (Loe 6. tegelase kirjeldust)

Gnoom ärritub pisut:
"MEES! Mul tõesti ON üks deela (venekeelse aktsendiga 'deela'). Pealegi sul tobi ei põle. See on täitsa..... uuu! Kuulad ka mind vä?"

Ondatrad tõmbavad Sergei kõrva ja sosistavad talle midagi nii tasakesti kõrva et nad ise ei kuule ega saa ka aru mis nad ütlesid.

Siiski Sergeile sellest piisab, sest ta võttab ohjad enda kätte ja hakkab kõigi kuuldes rääkima:
"Härrased... Teie. Teie olete siin kõik... mingid.... noh... mmmm---- aa. jah. Väljavalitud. Teil on püha misjoon seda gnoomi eirata ja siis... sest.. noh.. ta on.. kahtlane? (Jah just nii, need on õiged sõnad) Ja selletõttu.. te vüõiksite... talle.... hmm.... tulge rääkige minuga. Ma tean......"

[Henzu]

Uulo liigutab oma ninaotsa üles ja alla ja vaatab tagasivisatud välgumihklit.. Töötab.. töötab hästi
Võtab taskust väikese kotikese ja sealt peotäie tablette, mis on eri kuju, suuruse ja värviga.
Silmvaade udusena hakkab ta äkki oma tavaseisundis- dementsuse ja deliiriumi vahepeal nägama väikeseid roosasid hüpikhiiri kes muudkui hüppavad ja hüppavad ja hüppavad ja hüppavad ja hüppavad ja hüppavad ja hüppavad. JA ka tema hakkab hüppama ja ta lendab nii kõrgele ja ta kasvab.. ta kasvab suures ja targaks ja ilusaks ja ta karv on pikk, kohev ja läikiv.. ja ROOSA!.. Ta hüppab ja hüppab ja hüppab ja hüppab ja hüppab ja Imemihkel koos temaga, kõik hüppab ja on karvane ja roosa ja hea, sest kõik on sõbrad, jah head, karvased ja roosad sõbrad...

[tomz]

DM: Uulole tundub, et tema imemihkel on elus. Imemihkel justkui maigutaks suud ja ütleks siis käreda, endast heal arvamusel oleva mehhiklase häälega:
"HEI! Sina seal noh. Roosa Hüpik-Uulo. Mul tuli selline kole kange rabarberi isu. Jah just RAbaRRbeRi (põristades eRRi kõvasti ja selgelt.) Kui sa mulle seda tooks, ma heameelega aitaks sul mingit doosi keeta. Siis laksiks paremini. Onnjä?"

[tomz]

DM: Heroiin ajus näeb Travis muu hulgas nägemusena, kuidas ta saab Nobeli kirjanduspreemia.

Kirjutaja-Ondatale jõuab kohale Shummi jutu mõte. Samas tekib tal kahtlus, et mesilane on ondatrate jaoks õigel teel ning astub talle julgelt ligi:
"Vennas! Seltsimees! Vaata. Pipart on võibolla gnoomil enesel tema 'häärberis'. Aga kui see sulle ei sobi, siis siit tükk maad eemal kusagilpool, oli üks kollase põldpipra mahajäetud põld. Seal on nüüd ümberringi võsastunud, aga kes otsib, see vast ikka leiab. Nii oli vähemalt ühes vanas sõnas vist kirjas. Mul vanaisa rääkis."

[Henzu]

Öu, fakk... rrjaabarbjerit? *hakab ringi jooskma ja nõudma igalt ettejuhtuvalt rhababrberijt*

[morthgoth]

Vana tõmbab taskust välja ultraülimega kosmilise raadiosaatia mis on riietatud valgesse. Selgub et see on mittehädamaandumisel katki läinud.(aku on tühi) Vana peksab seda vastu lähimat kivi ja pärast selle poolitumist loobub. Ta proovib lendu tõusta. Millegipärast ei õnnestu ka see. Ta lausub: "Kurat ma olen ikka mingisse erilisse peldikusse sattunud. Asjad riknevad ja gravitatsioon on lendamiseks liiga suur. Kurat seda peapreestrit võtku. Alati arvab et teab mida Rahu tahab. Miks meil läheks vala alamate ja nõrkade olevuste sõjaväge? MIKS? Aga tema peab just minu mingisse haisvasse kolkasse saatma. Fuih. Ah et tähtis ülesanne. Oleks piisanud lihtsalt nupuvajutusest ja nad kõik oleks hävinud."

[Attila]

"Kuratzz! Kaz mazzz zaanzz Pipartzzz võizzz eizz?"
käratab Shummi kuid nii õnnetult et ta üks jalgadest jääb kännujuure taha kinni. Mumm koperdab veidi kuid teine jalg lööb Travist ning ka see takerdub. Kolmas jalg astub peale pipratoosile mille keegi sinna koos pihuarvutikorpusenuppudekattega on unustanud. Neljas jalg astub mingi koristamata metsakutsu (Metsasanitar???) asja sisse ja libiseb. Viies jalg saab tabamuse vana Ižšžz mootoratta* roostetanud külgkorvilt ning kuues jalg jääb esimese jala taha kinni. Mesilane käib mataki maha, kuid nii et nõel tema kaenla alla siraka paneb. Mesilane hõljub mentaalselt minema.

* vot nii reostatud on meie metsad

[samwise]

Travis lebab selili. Ta silmad on pisarais. Ta nägu on õnnest naerul.Ta hakkab rääkima:

Kallid daamid ja härrad, austatud kolleegid, komitee ning teised auväärsed kodanikud, kes on tulnud osa võtma sellest tseremooniast. Ma soovin teid tänada selle au eest, mida te minu tunnustamisega minule osutate. Nobeli kirjanduspreemia on suurim au, mis ühele kirjanikule osaks võiks saada. Minu teos, "Paralleeluniversumi paralleelpeekrite paraboolparmud" (TM), pajatab ajatutest probleemidest. Selles on sügav hariv sisu ning annab piisavalt mõtlemisainet. Ma olen õnnelik, et komitee jagab minu seisukohta ning otsustas teost tunnustada. Peale auhinna kättesaamist sooviks ma asuda uue innuga tööle, et teha sellest maailmast üks parem koht, kus oma lapsi sigitada ja neid sünnitada ja neid kasvatada. Ma soovin lõpetada sõjad! Maailma rahu! Mina toon teieni, mu kallis publikum, MAAILMA RAHU!!

Travis on selgelt erutatud. Viimast lauset ta lausa kisas. Ta silmad on kinni, koni on tema kõrvale kukkunud. Ta ei hooli sellest enam. Ühel hetkel tunneb ta kerget mükset.

OG! Shummi lendab sisse!

IG! "Ma tänan teid väga, austatud Alfred Nobel, et te mulle selle medali kaela asetasite. Ma kannan seda auga.."

Travis haarab "medalist" kinni ja paneb selle suu juurde.. ilmselgelt selleks, et seda suudelda..

Travise näoilme pole iial veel olnud nii õnnelik.

[tomz]

dM: Justkui vana jutu peale liig suurest gravitatsioonist (või on see lihtsalt tema valge kuue tõttu?) laskub sellele kärbes - selline suur ja läikiv ja mahlane - ja asub end mõnusalt valge riide peegeldusel soojendama.

Sergei üritab edutult rahvamassi korrale kutsuda:
"Seltsimehed!! Ärgem nüüd.... kuu-laa-kee!"

Gnoom hakkab ähmi täis minema, aga enne suudab veel öelda:
"No-ja-rabarrberit on mul ka - ma olen ilgelt rikas ju."
Kukub siis aga pikali ja hakkab vaikselt eemale roomama.


Kaks ondatrat märkavad gnoomi minemaroomamist, muutuvad paranoiliseks ja kaovad ka kaamerafookusest tasapisi minema. Kirjutaja ondatra jääb:
Oot! Aga see on vist ju pipra..tops? Tore-tore."
Ta jälgib seejuures Shummi koperdamist kaastundliku pilguga kõrvus kui talle jääb silma Travise jutt:
"Sa tunned Nobelit? Mul on au..."
Ja ta võtab kuskilt välja pliiatsi ja paberi, üritades Traviselt autogrammi saada.

[Henzu]

... Hüpe, mida tema kergelt figuurilt ei ootakski, lennutab Uulo õhku nii, et ta maandub otse eemaleroomava gnoomi kõrvale. Rhjabarber! SUl on rhjabarberit!!! Anna kohe siia! Mul on siin kuskil üks nõel, mis sai ükskord aidsihaige rotiga kokku. *Mihkel, ära näri seda oksa, sa pead veel tuld andma* jah, justnimelt ROTIGA! Ma torkan sind sellega, kui sa mulle just otsemaid ühte raberberit välja ei venita. Ja kui sa ilgelt rikas oled.. sul on kindlasti ka sotiga minegeid seeni või muid juurikaid, mis kammivad? Too siia! Narkot kõigile, narko massidesse, narkoooooooooooo!!!!! Räuskab ta.
IG: Ja äkki kukub taevast alla HOMOKUNN!!!!-i sarnane naine(?) Ta tõuseb püsti ja deklameerib: MA TAHAN kOHE SÜÜA! tÖÖGE PAKSULE NAISELE SÜÜA! kOHE!.

Uulo vaatab... kahvatab ja poeb gnoomi taha peitu.

[samwise]

Travis on deliiriumis.

Ta võtab paberilehekese ja pastaka ning kritseldab ekstravagantselt sinna peale Travis Brick.

"Assa vana kollane alveelaeva tagauim!"

Ta kritseldab Brick'i maha ja kirjutab asemele Brock ning jätkab järgmiselt realt. Nobeli Kirjanduspreemia loorberileht.

"No kurat! Nii ei saa ju signatuure signeerida!"

Nüüd kritseldab ta loorberilehe maha ja kirjutab sinna asemele laureaat.

Üllal häälel lausub ta:

"Palun, auväärt härra ondater." ja ulatab lehekese kirjutaja ondatrale. "Kunagi maksab see suurt raha, siis kui ma kunstnikuks hakkan."

Travise näol on ikka õnnis naeratus.

[morthgoth]