fRPG: Jämejuhtme Kokkulangevused

[Henzu]

Uulo näeb ühhteist jalgpalli ennast hiiglasliku piruka vastu hõõrumas.. ta hakkab oksele. b-b-b-b-blää, nii on nagu eerrrtiti Bääd tripp ju...hnnngggng... nagu mis te undate seal.. hnnnhnhn... fjakk, lõpetage ära...!
Ja uule hakkab vaikselt oma ila kätte lämbuma, kuni tuleb mõte külili pöörduda ja kulmulihastel hüpates ta seda teebki.

[tomz]

DM: Päike loojub. Sellega kaasneb kiire hämardumine ja võibolla mõne indiviidi puhul kartus pimeda ees.

Gnoom igatahes näib pimedat kartvat, sest ta ei jookse enam rõngaid "ii" sugust häält tehes, vaid karjub:
"Api! Pimedus langeb! Pimedas on ohtlik aa!! Varju alla! Koju!!"
Ning tormabki minema...

Rõngakujulisele lagendikule valgub kolm ondatrat ning neil on veel keegi kaasas. Kirjutaja ondatra osutab näpuga Travise suunas:
"Tema on vist väga haige..."
Ja keegi koos ühe ondaztraga jooksevad kanderaamiga sinna ning üritavad teda peale vinnata. Keegi pakub Travisele lisaks veel kosutavat mahlajooki, mis pidavat aitama lihasenõrkuse ja silmapimeduse vastu.

Sergei märkab lagendikule tulnud narkarikampa:
"Ooo! Mingid kalbassid tulid ka peole! JOU TÜÜBID! SIIN ON ILGELT HEA TÜMAKAS!! TULGE SIIA!! PIDU!!.... Päris hea ööklubi siin..."
Sergei tantsib ringi ja komistab kogemata Uulole otsa kergelt, tõstab siis lahtise peopesa vabanduse märgiks ülesse ja pidutseb edasi....

[Henzu]

Uulo avab silmad, neis on näha vihast helki ja tõuseb pulksirgelt püsti. Kurat, oss #¤%, mis träna sa siin promod!? Ei lasta rahus olla ka enam. Mingi krdi aerutajate paraolümpia jalgpalli juuniorite karikavõistlustel siin toimub... *tõlkimatu nugisekeelne sõim* Võtab maast kivi ja viskab Sergeid.

[tomz]

DM: Kuna kivi on suurem kui Uulole võibolla tundus, ning see tabab Sergeid pähe, siis ta enam ei tantsi. Ta hoopis kukub maha ja jääb lamama. Liikumatult.

Mets on juba hämaruses päris tumedaks tõmmanud ja sealt hakkab kostma pahaendelist klõbinat.....

[Henzu]

Uulo silmvaade häguneb. Oi.. mitte jälle... miks küll õel maailm! hmm... Huvitav kas tal raha või midagi head on. ja sööstab lõkerdades Sergei keha juurde. *Otsib Sergei , kelle peast immitseb vedelikku, läbi*

[tomz]

DM: Sergei tagataskust võib Uulo leida 20 rubla aga mitte ühtegi raha. Tikutoos on ka. 26 Põlemata ja kahe põlenud tikuga. Ees taskus on Priima pakk, kus on sees 8 pläru.

Ondatrad koos kellegagi vinnavad Travise kanderaamile joodavad talle mahla (võibolla vägisi) sisse ja tassivad teda eemale, lehvitades millegagi tuult talle.
Esmaabi ju ikkagi.

[samwise]

[Henzu]

Mõttetud tiblavidinad... Ohkab Uulo ja võtab sigaretid ning tikupaki ning lükkab pläru ette ja kuna Imemihkel uimas peaga kuhugi ära jooksis, lükkab tikuga pläru tossama. Oehh... vot see on elu. Ohkab ta nautides oma sigaretti ja tundes kuidas filtrita otsast imbub tõrva tema piimjatele huultele.
Vaadates, kuidas ondatrad poputavad Travist tuleb Uulole mõte.. "Teeks mahvid peale! Siis oleks elu hea tripp." Otsides oma kõikeomava tatise kuue taskust välja isetehtud piibu ja kotikese, mille sisu on väga häguse ajalooga ja Uulo isegi ei mäleta, mis seal sees on. Igatahes lööb ta leegi peale ja popsutab väheke. Ja kammib.. juba kammib. Uulo vaatab eemalt oma huuli, mis nahkhiiretiivul suust eemale lendavad ja mõtleb, et miks küll on nad nii valged. Kas pole ta mitte parimates aastates noorsand, kel elu veel ees ja samas tundub talle, et ka tema silmad pole enam õigel kohal. Ja ega polegi.. silmad hõljuvad nagu kaks heeliumiõhupalli, aina kõrgemale ja kõrgemale ja kõrgemale... Ja kõik muutuvad väiksemaks ja väiksemaks... nii naljakas.. Ta püüab naerda, aga ta suu on kadunud.. ta hüüab appi, aga ta suu on kadunud, ta otsib oma suud, aga ta silmad on liiga kaugel, nii kakerdab silmitu ja suuta Uulo mööda ringikujulist lagendikku tuues esile vaikust meenutavaid häälitsusi.. ehk Detsibellid on nullis, mingit häält ei tule.. kuna Uulo suu on kuhugi ära lennanud ja silmadel on pohhui.

[tomz]

Sergei ei liiguta ikka veel. Ta isegi ei liiguta mitte.

Kaks ülejäänud ondatrat hakkavad kah Travise kanderaami külge ning nüüd juba hoopis kiiremini liikudes tarivad kolm ondatrat ja keegi ülla poeedi põõsaste vahele metsa, kus on kottpime.

Klõbin läheb metsas tugevamaks ning korraga astub teiselt poolt võserikust välja PIT-FRIEND... Tal on käes väga suur labidas ja tema küüned on seitseteist kuud lõikamata ja seetõttu väga pikad ja hirmuäratavad. Ka on tal teravad ja suured valehambad suus mis rõhutavad tema väljanägemist. Nelja meetri pikkuse kerega, punakas-orantsika jumega ning seljale kinnitatud pättmänni-stiilis kummist tiivad on mõeldud selleks et kedagi võibolla natuke rohkem hirmutada. Ta kõnnib kaksteist meetrit otse edasi ja lööb labida maasse, hakates kiiruga auku kaevama.

[Attila]

11 narkojoobes Narkarit märkavad PIT FRIENDI ja astuvad tema juurde. Nad naeravd, patsutavad üksteist õlgadele ja hakkavad tollega tüli norima ning raha pommima.
OG! Kas narkarid saavad raha või hakkab PIT FRIEND neile vastu?

Samal ajal ärkab Shummi peavalu ja aevastusega. Shummi peast on kõik kustunud, ka käkikeeramine. Ta ajab oma keskmised jalad kahelepoole laiali, hakkab nendega lehvitama. Ise pistab aga täie tambiga jooksu ja karjub:
"IIIIUUUUUUIiiiiiiiiiuuuuuuuuuiiiiiiiiuuuuuuuuuuuu"
Ta hakkab ümber lagendiku liduma päris muljetavaldava kiirusega.

[tomz]

PIT FRIEND ei allu provokatsioonile. Ta hindab kiirelt olukorda - 11 narkarit on temast kõik julge 2x lühemad ja tõstab käied labidaga kõrgele ja teeb koledat häält, lootuses kedagi neist niisama oma kohalolekuga hirmutada...

[Attila]

[tomz]

PIT FRIEND teeb hoopis pettemnöövri - ta lööb labida mulda, tõstab suure kuhja mulda ülesse ja viskab selle ühele narkarile silma. Maha jääb suur auk, kuhu on võimalik sisse kukkuda. Rohkem ta ei jaksa, sest ta polnud valmis end kaitsma.

[samwise]

[tomz]

Ondatrad tassivad Travise rahulikult oma urgude juurde ning valivad poeedi majutamiseks vasakpoolse. Majja minnes vaatavad nad, et see on saanud konkreetse esimese toa, kuid võtavad vastu selle nii, nagu see olekski alati olnud nii. Igastahes lähevad nad Travisega läbi teise ukse ja paigutavad ta Pimedasse alasse, mida keegi pole veel kirjeldanud. Keegi kes neid aitas, kaob sama jäljetult, kui oli ilmunud, Travis jäetakse sinna hõljuma.

(DM: Nüüd sõltub Travise mõtetest / unenäost / ettekujutusest, kuhu ta on sattunud.)