Postitas Bernard 20:15 14. Juun 2004
Muuhulgas,
5. Sajandi paiku, tungisid Inglismaale (ka Shotimaale) Germaani hõimudest, Jüütid, Anglid ja Saksid, tõrjudes sealt välja viimased Rooma tsivilisatisooni riismed. Nad asutasid Britannia erinevatesse nurkadesse seitse suuremat riiki Jüütide Keltia, Anglite Nort-Umbria, Mercia, East-Anglia ja Germaanlaste Essex, Wessex ja Sassex.
Roomlased ei olnud suutnud hävitada senist alusrahvastikku Kelte. Küll aga said sellega hakkama Germaanlased. Keldid kadusid pärast 5. sajandit. Keldi kultuuri võtsid (nagu juba eelpool mainitud) üle Jüütid kuid sedagi vähesel määral (tugevate Germaani mõjudega).
Vahe Jüütide ja Anglite vahel vähehaaval hajus ja sellest suhtest sai alguse šoti traditsioon.
Aastal 787, toimus esimene Viikingite rüüsteretk Inglismaale. Sealt edasi Viikingite rünnakud üha tihenesid ja rannik oli täis nende sadamaid. Aastal 793 toimunud kuulsusrikkas rünnakus, hävitasid Viikingid (normannid) Lindisferni kloostri ja sealt edasi suundusid juba Iirimaale. Algas Viikingite terroriajastu Euroopale. (Viikingid kasutasid Inglismaad/šotimaad/Iirimaad baasina rünnakuteks).
(See kulmineerus 11. sajandil, mil viikingid 30a. jooksul valitsesid Inglismaad ja šotimaad.)
Sutton-Hue laevkalme leiud kinnitavad, et tollane aristrokraatia oli VÄGA rikas ent aadel ei seisnenud niivõrd maavalduses kuivõrd kuninga õukonnas (aadel on see kes kuulub kuninga/valitseja lähikonda).
Kõigele vaatamata oli kujunenud väga efektiivne kohalik võim. Kogu maa oli ilmselt jaotatud terviklikeks administratiivseteks üksusteks, krahvkondadeks (shire). Tekkis topeltametnike süsteem. Krahvkonda valitses krahv "Earl" (tuletis euroopa "Jarl"'ist). Lisaks oli kuninga poolt määratud šeriff, kes Earli tegevust kontrollis.
šotimaa on aastal 800 Inglismaa osa ja allub troonile (vabadusvõitluseni on veel aega ja praegu ruulivad Viikingid, mis tähendab, et kohalik rahvas ei sõdi omavahel vaid pigem hoiavad kokku).
Seega pilt, kilti kandvast, mõõka keerutavast, šoti vabadusvõitlejast ei käi kuidagi kokku mängu ajastuga (see tuleb 2-300 aastat hiljem). Talupoeg üsna tavaline, šoti kõrgkultuur ja aadel pole veel välja arenenud (tugeva Inglise mõjutusega), riided/relvad seega tegelikult suva.
Õukonnas peetakse tähtsaks lähedust valitsejale (tema kaaskonda kuulumist). Väärtustest on hinnatud kättemaksuhimu, julmus, vaprus, au. Varaline seisus on tähtsal kohal, väärikaks peetakse varanduse näitamist ja kulutamist. Sealhulgas uhkelt riietumist, palju ehteid ja rohkelt sööki ning jooki. Elukombed lõdvad.
Austusega, Allan Bernard /55 632 698/