Postitas Sorontur 21:38 22. Veebr 2004
Väga mõnus oli öösel nende barbarite järel luurata, kui nemad olid õndsas teadmatuses meie olemasolust. Kuid salga teine rünnak oli natukene veider, kui julgelt avamaale joosti, seisma jäädi ja barbaritel rahulikult mööda kõndida lasti. Ja piiramisel oleksid seesolijad võinud oma pihtasaamisi lugeda, mina raiusin kolm korda üht ja sama kätt, mis sellest hoolimata edasi vehkis. Rääkimata teatud jalgadest ja kehadest.
Ja primitiiv Uni jäigi koos oma seitsme kaaslasega ellu, kõndides rahumeeli verejanuliste barbarite seas ringi, aeg-ajalt "SURM!" või "VERI!" karjudes. Aga nagu Logerin hommikul irvitades ütles, sinna maailma ma omadega jäin. Oh well, see you in afterlife!