Ajatu Põhjamaa agnaatiline pärilusõigus

[Azurah]

Attila, siin on jah üks aspekt, millest sa mööda vaatad: nimelt agnaatiline pärilusõigus kuningakojas ja sellest tulenevad loogilised järelmid mängumaailmas põhjustavad OG ebavõrdsust nais- ja meesmängijate vahel. Sest inimesed tunnevad end OG märksa mugavamalt, mängides eriti LARPis samast soost tegelasi (palju sa oled vastassoo mängimist näinud võrreldes oma sooga?) ja sellest agnaatilisusest tulenevalt saab meesmängija endale teha kuningaks saamisest unistavat sõdalast, naismängija aga mitte. (Või vähemasti peab naismängija kohe arvestama, et tema jaoks on difficulty level automaatselt kõrgem).

Võrdluseks: igaüks saab valida, kas mängida rõhutud talupoega või domineerivat aadlikuvõsu.

Kui soo aspekt tundub liiga võõras (noh, oleks ma mees, poleks ka kunagi selle probleemi otsa sattunud) - siis kujuta ette olukorda, kui veel noortele ja algajatele mõeldud mängumaailma kirjutatakse sisse, et aadlikku saavad mängida ainult hästi saksa keelt oskavad inimesed. Sul on just megahea idee aadlikust tegelase jaoks! Aga sa ei oska saksa keelt... (Ja saksa keele ära õppimine on märksa lihtsam kui soovahetusoperatsioon).

Ehk siis point ei ole mitte IG ebavõrdsuses, vaid OG.

Ja nõudnud mina ei ole. Ma kritiseerin, aga kuidas saangi ma nõuda? Kui ei meeldi, siis lihtsalt ei tule ja kõik.

PS. Lisa see saksa keele oskuse nõue veel situatsiooni, kus ka ühiskonnas peetakse saksa keelt oskavaid inimesi pädevamateks, targemateks jne.

[Irve]

Mina jälle meelsasti vaidleks Attilale vastu, et mängijatel on õigus mängu metatasemel kritiseerida ka; mängujuhil lihtsalt on oma isiklik loomevabadus millega kedagi kaasa ei sunnita (või sunnitakse ülla sootsiumi survel ning see on väga ahistav). Lisaks on kooskõlastatud muudatused ja mängija initsiatiiv maailma laiendamisel mõningatel puhkudel lausa eriti teretulnud nähtus.

[kuriboh]

Mõisahärra ja -proua koha pealt sobib ideaalselt varasem Morthgothi kommentaar, töötame sellega, mis meil on, pole vaja sügavalt mõtet sellest otsida .

Mis sorti tegelased Juuniori seeriasse sobivad ja millega tegelast luues arvestada otseselt siia teemasse ei kuulu, seda võiks kuulutuses/reeglites/mõnes muus teemas arutada. Lühidalt- sihilikult ei ole piiranguid selles osas kirjutatud, ei ole ka võimalusi loetletud, sest vabaduse defineerimine juba kärbib seda. 50 meetrist Cthulhut me lubaksime mängida, kui keegi päriselt vastava kostüümi teeks (maksaks vast peale isegi, kui keegi päriselt ära teeks). Kui on kõhklusi/arusaamatusi, mida võiks, mida mitte teha, siis on lihtsaim seda arutada juba konkreetsete idee raames, kõiki võimalusi ennetlikult kirjeldada oleks hoomamatu.

-Uku

[Magnus]

Ma võrdleks ikka jälle larpiloomet muu loominguga. Kui ma võtaks kätte raamatu ja tagakaanel oleks sisukokkuvõtteks vähelubav tekst, siis ma uuriks, kas sisukokkuvõte vastab raamatule. Ja kui sarja esimeses osas on mõned teemad nõrgasti käsitletud, siis uuriks, kas järjed on paremaks läinud.
Kirjanduskriitika on huvitav ja vajalik valdkond, mis ei tähenda, et kriitik nõuaks kirjanikult õigust tema raamat ümber kirjutada. Ja eks suur osa klassikalist kirjandust on mingist otsast mäda ja see, et nad on juba kaua aega maailma kirjanduspärandi osa, ei tähenda, et need vähem mäda või kriitikast vaba oleks.

Küsimus ongi, kas pärimisõigus on sarja pärisosa või mitte.
1. Kui see *on* pärisosa, siis mõjutab see (nagu juba piisavalt kirjeldatud), praeguste mängijate valikuid tegelase ja tausta loomingul, ja nii, nagu lugejad valivad raamatuid vastavalt sellele, kas need pakuvad huvi või mitte, nii valivad potentsiaalsed mängijad sarju vastavalt sellele, kas sarja poolt antud raamistik sobib nendele või mitte. Kui olekski nii, et tegelast luues peab arvestama olemasoleva taustaga, ja et naisaadlik-sõjapealik ei sobi maailma taustaga (aga meesaadlik-sõjapealik sobib) , siis oleks see piisav argument mitte valida sarja.
2. Kui see *ei ole* enam sarjas erilist mõju omav element, siis, nagu samuti piisavalt kirjeldatud, oleks mõtekas panna üles uuemat ja kehtivamat infot maailma kohta (mis ei tähenda ajaloo kustutamist).

Nõustun täiesti, et nii üpris tugevalt valmis ehitatud maailma korral, kui küllaltki vabaks jäetud maailma korral, peavad mängijate loodud lisaelemendid, olgu need kasvõi riigid ja rahvad, sobima olemasolevasse. Mistõttu saigi tõstatatud küsimus, et milline see olemasolev siis tegelikult on ja mis sinna sobib.

[Aurin]

Vähekese selguse toomiseks ütlen välja, et kõik lohewikis, rippuv on kõigi oma vigade ja puudustega hetkel kaanon ja kuulub Ajatu Põhjamaa reaalsusesse. Kõik mis on kirjutamata jäetud aga võib eeldada/järeldada ei ole kanoniseeritud ja on avatud täiendamisele tegelaste taustalugudes jms. (loomulikult kokkuleppel GM-idega)

[Hel]

Nii!

Mina olen nüüd otsustanud, et kui peaks juhtuma, et see lause, mille kohaselt kuninga tütar ei saa trooni pärida, ära muudetakse, siis hakkan mina jalgu trampima ja kisama. Minule meeldib see mõnus ja otsekohene seksism ning soopõhine segregatsioon!!!

Olen käinud Juunior-LARPidel selle sarja esimesest aastast ja kolmandast mängust alates. Juba metslaste seas oli levinud (mängijate endi loodud) kontseptsioon, et mehed annavad naistele nuiaga pähe, lohistavad koopasse, ja... Olen käinud igasugu teistelgi mängudel. Ühel teisel mängul lõin täiesti vabatahtlikult endale karakteri, kellel aadlidaamina lubati vaid pingil istuda ja näputööd teha. See ei takistanud mul aga öösel ninja olla ja luurel käia või järgmisel päeval oma kaunis kleidis mõrvakatses osaleda ning peaaegu edukas olla (kuni reetmiseni), seejärel vanglast kaks korda põgeneda ja lõpuks (vähemalt enda arvates) märtrisurma surra. Kolmandal mängul mängisin tulevast (ehk pulma ootavat) hertsoginnat ehk suvalist väikeaadliku tütart, kellel ei olnud ametlikult mitte ühtegi isiklikku tiitlit või mingisugust varandust, ammugi veel õigusi, ent kes käis ja lõi hertsgilossis jalaga uksi lahti, keelas, käskis, poos ja lasi, sest tegelane oli oluliselt vabama liikumisõigusega ja vähema kontrolli all kui härra hertsog isiklikult. Väidetavalt kartis isegi hertsog mind. Ühel neljandal mängul olen muide mänginud noormeest, kes vabandas oma araablasest sõbra vaikimist sellega, et viimane naistega otse ei räägi.

Ilmselt on nüüd aeg kinnitada, et olen naine. Täisvereline ja ülimalt uhke ja rahul oma sooga.

Pseudoprobleemide tekitamine ei ole minu silmis aga ei väärikas ega edasiviiv. Ma ei muretse selle pärast millise mulje oma õigustest ja võimalustest saab minu väikene 11 aastane õde, kelle järgmisele mängule endaga kaasa võtan, sest ma tean, et ta näeb seal mängul võrratuid tugevaid eeskujusid, ja seda nii meeste kui naiste seas. Kui ta peaks tahtma valitsejat mängida, siis ma lihtsalt võõpan ta mustaks ja teen temast tumehaldja, kes tuleb rassi seast, kellel on matriarhaalne ühiskonnakorraldus.

Küll aga häirib mind see kui minnakse ajaloolise väärtuse kallale. Just seda see 10 aasta tagune Ajatu Põhjamaa kirjeldus minu jaoks on. See on tükike ajalugu nii Ajatu Põhjamaa kui Juunior-LARP'i võtmes, mis on mõnus ja muhe ja natukene naljakas ja kindlasti armas just sellisena nagu ta on. See peegeldab mingeid ajaloolisi suhtumisi meie endi maailma inimajaloost ning keerab sellele fantaasiamaailmale sobiva vindi juurde. Ma ei näe aga, et see kuidagi maailmas toimuvat võiks piirata või ahistada, sest erandeid ja säravaid näiteid on alati. Ka inimajaloos.



Kõige tipuks on minu silmis väga raske elada neil, kes teevad süüa täpselt kokaraamatu järgi. Aeg-ajalt tuleb ikka ette, et mõni sööja mõnd toiduainet ei kannata või midagi on just otsa saanud nii kodus kui poes. Tihti tuleb läheneda loominguliselt ja tegeleda tõlgendamise, asendamise ning uue loomisega. Vaene Ursula ei saanud küll tol hetkel trooni pärida aga olgem ausad, peamiselt seepärast, et tema vend, Erik, oli kadunud ja kui kroonprints on ikkagi olemas, mis sest et kadunud, siis pole õel troonile asja. Mis ei tähenda, et Ursula oleks selle olukorraga rahul olnud ja poleks selle suhtes midagi ette võtnud...
Lõpetagem see sõnadesse kinni haakumine, see kammitseb rõõmu ja liikumisvabadust. KÕIK on võimalik. Ning üks lause "ajaloos" ei defineeri ega määra lõplikult midagi. Isegi mitte maailmas prevaleerivat suhtumist, sest kusagil ei ole öeldud, et see on kõigi suhtumine või ainuvõimalik lähenemine. Selle asemel, et otsida probleeme, otsige lahendusi, keelatu asemel otsige lubatut!

Kusjuures. Kesse kurask üldse tahaks kuningas/kuninganna olla? Hirmus vastutus, vähe rõõme ja null privaatsust ning liikumisvabadust. Phäh!

[Magnus]

See nuiade ja koobaste osa on midagi, mida ma täiesti kindlasti noortele suunatud mängus näha ei tahaks.

[morthgoth]

Ehk leidub meie GM-tiimiski mõni, kes sellist asja üleliia näha ei tahaks. Aga võibolla ei leidu kah. Reageerime me igal juhul alles siis, kui on tegemist selge mängureeglitest üleastumisega, seadusevatsase tegevuse või tahtliku mängu lõhkumisega. Või kui on tekkimas oht, et mõni pahaaimamatu ja asjast mitte teadlik mängija saab traumeeriva kogemuse nuia ja koopaga. Me ei sekku, kui tegemist on tegelaste loodud rollikirjelduse ja taustsüsteemi osaga, mis ei lõhu kuidagi maailma ja ei tekita tõsiseid ebameeldivusi kaasmängijatele (mulle lihtsalt ei meeldi, et teiste mängijate taustas on igasugu jubedusi kirjas, ei ole argument). Sekkume samas, kui see muudab mängu märgatavalt ropuks. Põhjuseid GMide poolseks reageerimiseks oleks veel, aga loetleda neid rohkem ei pea vajalikuks, point jääb samaks.

Kuni GMid leiavad, et mingisugune mängijate loodud taustakilluke ei ületa meie seatud piire, ei võta me õigust seda keelata. Katsume oma mängudel mängijate vabadust piirata vaid siis, kui see on vajalik. Mängisin ka ise noil ammustel aegadel metslast. Kellegi mängukogemust ühegi nuia ja koopaga ei rikutud ja kedagi ei sunnitud selliseid tegevusi kunagi kaasa mängima.

Usun, et see vastus sulle pigem ei meeldinud, aga mingisugust udujuttu ma ajama ka ei hakka. Usaldame oma mängijate oskust pidada piiri ja arvestada teistega. Samuti usaldame ka vanemate mängijate oskust suhelda ja käituda noorematega. Tegutseme siis, kui seda usaldust rikutakse. Mingisugust eelnevalt igaks juhuks kõige pealtnäha ebakorrektse ära keelamist ma igal juhul toetada ei saa.

[Azurah]

Mul on selline teooria, et siin on tegelikult kaks erinevat arvamuslaadi, mitte ainult seksismi, vaid ka maailmakirjelduse tähtsuse osas:

1) Maailmakirjeldus on objektiivne info maailmas toimunu ja kultuuri kohta (ehk asjad, mida teavad kõik vähegi seal elavad tegelased, mis on mainstream). Kõik, mis seal otseselt kirjas ei ole, tuleks loogiliselt olemasolevast tuletada, sest GM'id teevad seda vaikimisi nagunii.

2) Maailmakirjeldus, "taust" siinses kõnepruugis on midagi ühe suvalise IG kroonika laadset, arvestusega, et kroonik teeb vigu ja ei üritagi võtta kokku kõike, mis maailmas on. Samuti ei ole sealsetest faktidest millegi tuletamine vajalik.

Paistab, et mina, Magnus jt kuulume esimesse ja GM'id jt teise. Siit tuleneb kirjelduses oleva info tähtsustamise aste.

Aga ma saan aru, et Ajatu Põhjamaa valitseja peab olema ikkagi mees. Saan ma siis õigesti aru, et kõik, mida seal ei ole kirjas, on mängija enda kätes (näiteks otsustada, et ma olen naissoost oma hiigelvaldust valitsev Ajatu Põhjamaa aadliproua, kes on abielus, aga maad valitseb ikkagi täieõiguslikult tema, mitte mees - ja minu meelest läheb see vägagi siia teemasse)?

[kuriboh]

[Azurah]

Ok, ma saan aru, et a la maanduvat kosmoselaeva te seal vist näha ei tahaks

[Randiel]

[kuriboh]

[Attila]

Sõnastasin enne pisult kategooriliselt jah. Tagasiside õigus on muidugi ja see vajalik (!), aga mängija positsioon ja suhtumine ei saa välja minna nõu-andvast ellu viivaks, kui mängutegija sellega ei nõustu. Eriti kui see puudutab mängu raamistikku, maailma toimimist. Mängija ei saa nõuda, et saaks selles settingus viiemeetrist tuledeemonit (jälle) mängida. Mänguloojal on lõpuks ikkagi vastutus.

Nagu mulle praegu tundub, on mängulooja ette andnud raamid, oma vabaduste ja piirangutega, mis on nagu on. Mõlemad, nii vabadused kui piirangud, mõistlikul hulgal, tegelikult soosivad rollimängu. "Tee ükskõik milline roll" on sama inspireeriv kui "tee täpselt selline roll".
Mängija ei peaks küsima "Milliseid rolle ma ei saa mängida?", mis peaks tekitama rõhutuse emotsiooni. Vale küsimus! Peaks hoopis küsima "Milliseid rolle ja võimalusi antud raamistik pakub?". Ning kui see on piisavalt viljakas raamistik, mängujuhi vastutus siinkohal, on suur tõenäosus heaks rollimänguelamuseks.

Nagu Azurah üht aadliprouat kirjeldas viimases lõigus, ilgelt hästi sobiv agnaatilisse feodaalriiki. Õige küsimuseasetus!

[Magnus]

Tehes veel ühe põike mujale meediasse, siis arvutimängudel on ESRB reiting, ameerikas toodetud filmidel on MPAA reiting, mis määrab teosele eakohasuse kategooria vastavalt sisule. Point on, et on teemasid ja sündmusi, mida ma tõsises väärtfilmis hindan kõrgelt, kuid mis noortefilmis või koguperekomöödias häiriks. Samuti on žanrid erinevad - on teemasid ja sündmusi, mida karmis ja tõsises dark fantasy filmis hindan, kuid mis kergemas seiklus-fantasy filmis ei ole nii sobivad. Sama analoogiat võiks ka larpile rakendada. Erinevad sihtgrupid, erinevad mängu eesmärgid.

Nagu nuia ja koopa teema, sest kui seda korrektselt välja mängida, see tähendab, mängida välja selle psühholoogilisi, sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslike põhjuseid ja tagajärgi, siis see automaatselt muudab kerge ja hoogsa seiklus-fantasy hoopis karmiks ja tõsiseks psühholoogiliseks dark fantasy'ks.
Kui mängu/teose stsenaarium/plot ongi põhirõhult sotsiaalne uuring soorollide ja vägivalla olemusest ühiskonnas, siis väga hea teos võib olla. Aga selliste teemade möödaminnes ja kerges seikluslikus/humoristlikus vormis mängimine (või sellistest teemade raamatus või filmis möödaminnes ja kerges seikluslikus/humoristlikus vormis kirjutamine) tundub kehva teemakäsitlusena, ning selliste nuiateemade eksisteerimine lihtsalt möödaminnes, seikluse! taustaks tundub nõrga stsenaariumi/plotina.