Kaost ja anarhiat haistes seadis sotsioloog Pronto oma nina kuningalossi poole ja läks inimesi vabastama nende elust, rahast ja ilusatest riietest, umbes selles järjekorras vöi nii.
Ääretut löbu pakkus täiesti lossis viibivate olendite kaootiline tegevus yksteise mahatapmisel ning seda saatis suur rööm maas vedelevast nodist. Nii suur, et tähelepanu hajumisel oleks tegelaselgi kael peaaegu otsast ära keeratud aga jumala hoidev sörm vöi saatuse käsi pakkus vaid persoonile isikliku vaenlase, solvatud eneseuhkuse ja murdunud sörmekyyne (kaela asemel, mis on ju iseenesest hea vahetuskaup vöi nii?)
Neile lahendust otsima minnes selgus aga, et tegemist on kuldmune muneva millegagi (preestriga?) , mille mahatapmine oleks olnud suur patt ja pyhaduseryvetamine. Sest tema käe läbi langes ka selliseid rikkaid södalasi, kellele allakirjutanu hamma...ee...möök poleks vist peale hakanud. Et aga neid "laipu" ja igale poole unustatud möökasid oli lihtsalt meeletutes kogustes, siis mängijana läks mingi hetk syda pahaks ning kadus soov kehastada "raipesööjat". Persoon hakkas vastu köiki oma pöhimötteid tegelema maailmapäästmisega. Mis ma oskan kosta. Nähtavasti sai ta ilmutuse.
Tore oli ka vaadata persooni silmade läbi södalaste asjalikku ja tulihingelist arutelu vöitluse keskel yksteise vigastuste hindamisel.
Zombid tekitasid kergeid vödinaid, sest neid oli raske eristada inimestest.
Et aga Pronto harjutas salakuulajaks saamist (), siis ei murdnud vastikus meest maha ja vahetegemiseks kasutas ta lauba, möne ilusama näitsiku puhul ka sydametukse, katsumist ning kleepis kooljate seljale silte, et oleks teada, kes on kes. ()
Kohapeal sai maha löödud ka möned "pohhuistlikud" pööblitegelased, kes oma äraarvamatus lolluses vötsid vaevaks nende arvates kerget nalja Pronto yle heita. .