Postitas turmakoll 22:16 17. Mär 2005
Mängust siis sellised muljed.
Ilm oli ilus ja koht samuti. Süüa sai hästi. Madin oleks võinud pikem ja huvitavam olla. Ma ise suutsin oma viie ülekeha APga päris kaua vastu pidada, enne kui mudilaste armee minust üle jooksis, aga teistel nii hästi ei läinud.
Pakun, et üks, kes sellest jamast kõige rohkem halle karvu kogus, oli Navarra hertsog. Kõikidele tema meestele sai osaks sama saatus, olid nad siis krahvid, sõjamehed või käskjalad. Tema poolt oli kahtlema järelemõtlematu saata Vellavere krahv, üks oma tähtsamatest sõjapealikutest, sinna herilasepesasse käsuga Alessia vahendeid valimata üle võtta. Sõjamees ei teadnud muud, kui et käsk tuleb täita, ja andis aga täiega minna. Ja kukkus lõksu. Iseäranis kiirustas krahvi veel takka kahtlus, et Navarra hertsogi kiri on vaenlase kätte sattunud ja hertsogi plaanid ilmsiks saanud. See asjaolu juhtis krahvi tähelepanu kõvasti kõrvale tema liitlaste reeturlikult tegevuselt. Lõppkokkuvõttes suri aga krahv õnnelikuna ja alessialastest oli liigutav, et nad vanale sõjamehele veel enne tema surma printsessi süütuse otsustasid kinkida. Teisiti oleks seda raske mõista, sest selles osas loodi krahvile kõik võimalused tegutsemiseks. Teist nii rumalat ülekuulamise viisi oleks raske välja mõelda.
Lõpuks nuriseksin ka veidi ja küsiksin, kas on normaalne, et turniiril saavutas minu üle võidu vastane, kes seal peetud lühikese kahevõitluse jooksul suutis mulle sooritada kolm keelatud lööki pähe? Vabandus, et mul on suur kiiver, on naeruväärne.
Ilmaruumi tühjus on lõputu ja inimesele antud võimalus täita see oma nägemustega.