LARP: "Kolme Vägi" Uus aeg - 08.08.2009

[Himot]

Glanthur vaatas seda trööstitut rusuhunnikut, mis Nelja Ilma Kõrtsist järgi oli jäänud. "Olgu nad neetud!" vandus ta endamisi juba mitmendat korda, suutmata endiselt saatuse irooniat ära imestada. Peale kõiki neid aastaid ja kogu seda tööd seisis ta endiselt sellesama koha peal vaesemana kui kunagi varem. Ohvrimäe lahingus lüüa saanud orkid olid taganedes tema kõrtsi sisse tunginud ja seal parajalt laamendanud, samas kui ta ise keldrist kirvest leida üritas. Ja kui talle lõpuks meenus, et ta selle oma enda rumalusest ja edevusest kõrtsi ukse kohale oli riputanud, oli laoruum juba tulelõõmas. Edasi ei jõudnud ta teha muud, kui päästa nii palju kui vähegi võimalik ja võimalik oli tõesti vähe.

Nüüd, pool aastat ja kaks külmavõetud varvast hiljem, seisis ta taaskord nelja tee ristis ja ei suutnud endale uut teed valida. Haldjate linnas Danharis oli endiselt lein ja teadaolevalt valmistuti seal viimseks kultustoiminguks, mistõttu sinna polnud praegu ühel endast lugupidaval, kuid paraku vaesel ("Olgu nad neetud, raisk!")päkapikul mõistlik minna. Ja pealegi ei olnud ta ka päris kindel, millises Sünklaane pimedas salus see linn asub. Esgarothis aga oli kuuldavasti mingi kahtlustäratav haigusseisund nii inimeste kui maade üle võimust võtnud ja tervis oli tõesti ainuke asi, mis muidu muserdatud Glanthurile praegusel hetkel veel jäänud oli. Ta tõstis maast lõhkilöödud peekri, vaatas sealt oma väsinud peegelpilti ja pomises omaette:" Heledat või tumedat..."

viewtopic.php?f=6&t=11358&p=211635#p211635