Minu poolt samuti komplimendid mängujuhtidele ja nõuan (nõuame - mina ja Stuart) uut mängu
Ilmselgelt üritati sel mängul mängijaid lõhki sööta. See oli nunnu. (Tegelt nii palju poleks isegi vaja olnud, jääb järgi - loodetavalt väga ei jäänud).
Igastahes, väga kena sündmus noorte mängujuhtide poolt. Seiklusmäng missugune. Jah, mul oli tihti pause, kus ei olnud otseselt midagi teha, aga need tulenesid enamjaolt tegelase karakterist ja vannetest - olla Vaatleja, mitte Sekkuja (kui just Õed ei käsi) ning sellest, et ühel teatud põhjusel paneb igasugune suurem tundlemine ja lärm Eiri pea valutama.
Kõige suurem kiitus ja läbikumav mustikas muidugi kallile Neyale (Stuart), kes Eiri eest omal kombel hoolitses (minu tagahõikumine ja hiljem muretsemine olid väga südamesse minevad). Ma loodan, et sa saad teinekord rohkem actionit
Lemmik NPCdeks kuulutan IG kratipundi. Et nad nii lahedad ja armsad olid (ja suurepärase rollimänguga esile tõusid), siis sai üritatud neid ka igal viisil aidata - kuni ürituseni vaest Peetrit tagasi kutsuda. Ainult et ta ei tahtnud tulla :/
Üldse olid teised mängijad lahedad, ja OG mulinat kostus ka muljetavaldavalt harva. Väga kokku ei puutunud küll kellegagi, aga see, taaskord, tuleneb karakterist. Kui on tegu ikkagi sotsiofoobiga, siis nii ka on. Karm ja napisõnaline on tegelikult keeruline olla. Aga see oli lahe. (PS. Kallid sinivalged rotid (nagu Neya teid ig kutsus) - tegelikult olite te väga lahedad, lihtsalt pole Eiri asi laskuda religioossetesse diskussioonidesse. Ja pealegi tal ei olnud vähimatki põhjust teid usaldada, pigem vastupidi - seega ka karm keeldumine igasugusest koostööst.)
Eredamatena jäid meelde Ghosti haldjast maag (eriti tema võitlus The Paha'ga), kõrtsmik (Eiri arust olid sa täiesti OK, ainult liiga läbusas tujus liiga tihti), Sauroni kolinal hiilimine, Cliodna ravitseja eepiline hala teemal, et kõrts on vaid illusioon ja Iardacili armas kesiganestanüüdoligi.
Ajaa - totaalne respekt ja pisike worship sellele tegelasele, kes selle sarvilise kostüümiga järves ringi müttas. Lahkumine oli eriti lahe - lihtsalt kroolis (või oli see nüüd konnas) minema. Ja eriefektid. Mõmmuhuuga sai kohtutud küll alles OG, aga aplaus Ukule selle kujundamise ja valmismeisterdamise eest. Üldse - minu ootused mängu suhtes ületati. Mängujuhid olid asja tõesti põhjalikult ja tõsiselt võtnud.
Üks nurin ka sekka, sedakorda osade mängijate arvel - kui ikka on mitmest kanalist info antud (ja võimsalt ka näidatud), et Kuri tuleb ja teid tõesti ära hävitab, siis võiks seda natuke rohkem välja mängida. Ma küll ei tea, kui väga Ajatu Põhjamaa noored seiklejad on igasugu kurjamitega harjunud, aga ei soovitaks veest tõusvatele deemonitele mõõgaga peale joosta. Pigem soovitaks vastassuunas liduda :p Ehk siis - rohkem surmahirmu ja enesealalhoiuinstinkti. (Oleneb rollist muidugi, aga te saate ehk mu generaalsest ideest aru).
GMidele šokolaadi söötmine on lahe. Ja see tasub ära
Nagu Dru Põhjatuulel ütles: "Õnnelikud GMid - õnnelikud mängijad".
Aftekas oli ka väga lahe. Larpipohmas ja suht magamata oli huvitav tööle minna. Bossi kommentaar (taaskord): "Teil on... VÄGA huvitavad... mängud."
Ilus mängukoht oli ka, väga. Ja hästi valgustatud!
Lugupidamisega,
Hvidr Eir (Valge Halastus), Galaharide poolhaldjast preestrinna
ja
Die
PS. Mustikas sellele mängijale, kes Eiri teadvuseta ja nägemuses olemise ajal teistele kuulutas, et tegu on Valge Halastusega. Aitäh, et kiirelt enne mängu antud info meelde jätsid.