Kuna mu mõttekäik päris muljetuse alla ei lähe, siis viskan mõtte siin eraldi õhku. Võtke seda kui mängu mõttega: "mida ma täna oma kogemuse juures teeksin teisiti, kui teeksin Juuniori mängu."
Mul on tunne, et Juunior vajaks praegusel kujul ümbersündi, sest kunagi väljamõeldud mudel ei ole kohanenud vahepeal tekkinud kogemusega.
Mida ma ei taha teha, on seda skeemi mängujuhtidele pähe suruda. Ma pigem kutsuks üles esiteks unistama ja teiseks nuputama. Teisisõnu ma mõtlen praegu juuniori eesmärkide suunamisele ja ma ühtlasi ei tea neid vestlusi ja põhjendusi, mis maailma taga on.
Probleemid praeguse mudeliga
Reastan enda jaoks olulisuse järjekorras.
Reegleid on liiga palju. Nad ei jää pähe. Ettepanek: lihtsustamiseks jaotada reeglid kahte ossa. "Olulised reeglid", mis on need, mida tõesti mängul peab teadma ning "Erivõimete mäsa", mis on lihtsalt see, et mängujuhtidel on (avalik) kogu kõigist võimalikest võimetest, mis mängul ette tulla võivad. Neid ei pea mängija teadma, kui mõnd neist ise ei oma. Igasugu multiklassid minema ja tuumikreeglid max 1-2 A4 lehe peale kompaktsel kujul, võimalik pikem lahtikirjutus küsimuste leevendamiseks.
Areng on veteranide kasuks. Leveldamine tähendab, et kõik veteranid on hirmsal moel üle kõigist mitteveteranidest. Ettepanek: "tagurpidine" leveldamine: esimest korda mängijad on 2 ägeda erivõimega ja teist korda mängijad 1 ägeda erivõimega ja siis edaspidi on nad "tavalised" mitteleveldavad tegelased. Sa tuled mängule ja oled hull tegija ja teistel on sind vaja! Siin aitaks ka veteranide parem kaasatus NPC poolde; me võime olla olustik kes ei jookse kostüüme pidi ära ja kes püüavad mängu struktuuri, meeleolu või tempot hoida GMide juhiste järgi.
Larbikogemus annab kogenud mängijale meeletu eelise. Meie kogenud seiklejaskond hüppas loole kukile ja rappis ta algosadeks enne kui suurem üldsus üldse mõistis mis toimub. PÕKK küll hullult jagas seda infot välja, aga uutele jäi vähe võimalust särada. Ettepanek: tagada et uutel tulijatel on äge nodi, äge info ja põhjus olla oluline. Töötab koos või ilma eelmise ettepanekuta.
Head asjad
Kui mõtlen sellele, et mis on Juunioris säilitamisväärset.
Vanuse alampiiri puudumine: oluline risk, aga väga vapper et nii.
Mängijad VS maailm: st mängijad võivad üksteist üldjoontes usaldada. Uusi vargaid võib-olla vähem, aga eks see faas ole ka vaja läbida. See tähendab, et infot võib paranoiavabalt jagada ja kõigil on lõbusam ja seiklus!
Ägedad nodinad. See rekvisiitide paraad on alati heldimaajav.
Varandus ja luut: kui mängul muid eesmärke pole, saab alati koguda varandust ja luuti. Nii hoida!
Lahtised küsimused
Kas säilitada (veidi keeruline) ajalugu ja sündmuste ahel või muuta mäng episoodilisemaks, maailmast sõltumatumaks? Olemasoleval pole midagi viga aga jumalate hulga vähendamine paarile kolmele ja maailma enda lihtsustamine teeniks seda 1-2 A4 mõtet mis reeglite poolel välja tõin.
Lisamaterjalid, mängujuhtide poolt antav nodi uutele nagu tabardid/relvad võiks olla uutele abiks, samas soodustaks õpitud abitust.
Võitlus pimedas. Potentsiaalselt väga ohtlik värk; võin mõne noorema lömaks kukkuda. Samas natuke äge ka.
Puistamine ja varastamine. Seni on end justkui õigustanud, aga potentsiaalselt ohtlik teema.
Kokkuvõtteks
Minu pakutud ettepanekud toetaksid uute tulijate liitumist mänguga, lihtsustaksid mängu toimimist ja ei muudaks minu jaoks olulist "juuniori identiteeti". Ma mõistan täielikult praeguste reeglite ahvatlevat osa "oo, ma käin X korda mängul ja olen meistervaras" ning "meil on igale võimele vastuvõime võimalik võtta". See on kõik intellektuaalselt huvitav, aga minu jaoks tundub, et see ründab Larbi tugevaid külgi, milleks on vahetu tegevus reaalajas ning vähene deklaratiivsus. Teeme siinkohal selle vanamehe lapselapse häälega: "kaks-kaks-kaks".
Kas teile meeldiks selline Juunior rohkem või vähem?