Kõigepealt: tänud Priistile, Trexx'ile ja kõigile teistele, kes meie heaks nii palju vaeva pidid nägema.
Aga norin veidike kah. Ja just osavõtjate kallal. Minu jaoks oli mäng täielik läbikukkumine. Miks? Sest puudus igasugune rollimäng (v.a. npc-de ja "suuremate mängijate" seas). Piiksude seas sai väga, rõhutan, VÄGA harva kuulda IG juttu. Eriti nõmedaks tegi veel asja see, et kui parasjagu midagi ei toimunud, käidi ringi ja vinguti, et "nii igav, miks nemad [npc] saavad mängida ja meie oleme mingi second-hand." Inimesed, kui teil pole rollimängust halli aimugi, siis jääge parem koju ja vaadake telekat.
Öö oli aga põnev. Nagu Lynx ütles, esimese paari rünnaku ajal oli "just see õige tunne". Seega siis hirm, paanika ja soov ellu jääda. Mõned jäid, mõned ei jäänud. Aga meeleolu sellegi poolest ei langenud.
Ja mängu kuulsad viimased sõnad [prohvetid tahtsid seda ise siia panna, aga nad ilmselt ei ole veel jõudnud]: "PARANDAGE MEELT, R AISK, KAUA VÕIB??". Ütlesid seda siis "delegatsiooni liikmed" kurjast vaimust vaevatutele, kui nad altari juures kokku said. Ja sügavasse unne langesid.