Väike üritus.
Postitatud: 22:22 22. Apr 20041. mail toimub Tallinna külje all Männikul LARP koodnimetusega "Mis oleks võinud juhtuda III". Nimetus tuleneb sellest, et seekordne ja eelmistest (2), rohkem privaatLARPidest suurem ning loodetavasti ka õnnestunum mäng põhineb äsjanimetatud kahel, mis üritasid ühendada LARPimist tolkinismiga. Juba esimese mängu lõpuks kalduti aga vanameistri poolt loodud ajajoonest kõvasti kõrvale ja nii olemegi jõudnud selleni, et mängu tegevus toimub Keskmaal, kuid mitte päris sellel Keskmaal, mida me prof. T. teostest tunneme.
Mäng toimub juuniorLARPi süsteemis, kuid puudub vere reegel, muu on enam-vähem sama. Kuna eelmistel mängudel osalenud ja muu väiksem seltskond on juba ammu tulijate hulgas, on selle teadaande peale reageerijail valida kahe leeri vahel: Gondori mahajäetud piirilinna taasasustajad, tavaline rahvas, võib-olla kergelt relvastatud, samas kindlasti mitte sõdurid, ja orkid. Klassivalik on vaba selle mööndusega, et ei eksisteeri maagi ja preestri klasse. Samuti on täiesti lubatud klassi lahtiseks jätmine s.t. ei pea end klassipõhiselt määratlema. Gondorlastel on lubatud kerge relvastus, kuid nad on siiski tsiviilisikud. Igasugused boffer-talutööriistad on väga head. Orkidel on lubatud kõikvõimalikud relvad ja turvised, kuid on nõutav üheselt äratuntav kostümeeritus, näiteks mustaks võõbatud nägu ja karusnahkne vest. Leerituid ilmarändureid üldjuhul tegelastena ei aksepteeri, veel vähem seiklejategruppe (need on keelatud, ütleme nii), kuid kui kirjutate mulle piisavalt hea tegelasekirjelduse oma ränduri kohta, siis võin asja kaaluda. Siiski, palun valige omale leer.
Auväärne Bernard on lubanud mängu oma kohalolekuga austada ja võtta enda kanda orkipealiku kehastamise ülesande. Bernard vajab ka sõdureid, hetkel on 90% mängijatest gondorlased, seega oleks tungivalt soovitatav liituda orkiväega. Gondorlastel ei ole nii kindlat juhti, mingil määral autoritaarne on neile juba Minas Tirithis määratud linnapea, kelle kehastaja siinses foorumis ei liigu.
Kohale saab mööda Männiku teed, läheneda saab kas Tallinna või Saku poolt. Tallinna poolt lähenejatel sõita linnapiirist edasi ja pöörata esimesel võimalusel paremale. Siis näete juba sovjetiaegseid varemeid (IG taasasustatav linn). Saku poolt lähenejatel siis pöörata enne linnapiiri vasakule (teeotsa on ilmselt parim leida sõites linnapiirini ja tagasi). Tallinlased saavad kohale ka ühistranspordiga, sõites busside 5 või 34 lõpp-peatusesse ning siis sõidusuunas edasi kõndides. Sadakonna meetri pärast jõuate linnapiirini ja siis veel ca. 700 meetrit ja paremale pöörd.
Mäng sisaldab ühte üsnagi kerget einet, seega tuleb ka väike osavõtutasu, kindlasti alla 20 krooni. Kaasavõetud toit on igati tervitatav. Mäng on ühepäevane, ööbimist ei toimu. Algusaeg jääb ühe-kahe kanti pärastlõunal, see erineb vastavalt leerile, täpsema info saate, kui olete end reganud ja leeri valinud. Sama jutt ka taustainfo kohta, seda täpsustatakse leeridele eraldi, üldine taust on aga selline:
Kui Rohanis valitses kuningas Helm, tabas maad rängim talv. Inimesed surid, kari hukkus, vaenlased kimbutasid. Lääne poolt surusid peale nõgilased, kuid eorlingid seadsid Iseni koolmetele üles tugeva väe ja ei ületanud üksi nõgilane jõge pika aja jooksul. Kuid nälg oli ka barbareid tabanud ja meeleheitliku sammuna liiguti näiliselt minema oma hõimumaadelt, kuid suurt ringi tehes naasti ja ühel ööl, kui pakane paukus ja tuisk oli nii kõva, et näonaha verele peksis, kui rohirrimite valve koolmetelt oli külmale alistunud ja Edorasse naasnud, tulid nõgilased üle jõe. Edorase kants võeti ja süüdati. Lipp raiuti Meduseldi katuselt, asja uurima tulnud rüütel raiuti läbi, kuningas Helm ühes kaaskonna ja hiljem kogu rahvaga tapeti. [Endiselt on vaidluse all, kas tema kuulsad viimased sõnad "...ma joon õlut!..." olid IG või mitte.]
Viimased ellujäänud Margi väejuht Brego juhtimisel koondusid Idatasandikul, liikudes mõne aja möödudes peale Edorase varemete juuures peatunud nõgilaste hordile. Valge hobune lehvis tuules, kui lippu tõstes nad peale tormasid, kuid ei olnud neile antud võita. Viimased rohirrimite soost langesid, langesid nõgilaste käe läbi.
Kuid külm oli oma koobastest Udumägedes välja ajanud ka näljased orkid. Salkkond neid laskus alla mägede lõunatipust ning ründas Rohani uusi valitsejaid. Asjata. Nõgilased olid tagasi löönud esimese rünnaku nende uue ja samas iidse, olid nad ju kord neilt maadelt rohirrimite poolt välja aetud, kodumaa vastu. Talv aga ei olnud läbi. Nälg ja külm kõrvetasid neid edasi, ja kui Gondor saatis välja armee, mis pidi maksma kätte liitlase Rohani eest, ei suutnud nõgilased enam vastu panna. Gondori väed ründasid neid, ründasid Läänekurru väljadel, ning pea viimseni tapsid. Kuid osa nõgilastest põgenes, põgenes Iseni äärsetesse metsadesse, Endilaande ja selle kaaslasesse teisel pool jõge. Gondorlaste vägi jälitas neid ja metsa piiril, puude all, toimus viimane lahing nõgilaste ja Gondori meeste vahel.
Taplus oli äge ja ei pannud kumbki pool tähele, kui kolmas jõud neid haarama saabus. Udumäed olid seekord sügavamalt tühjenenud, kuni Moriani oli vähe koopaid tühjenemata jäänud, kui orkide klannid tulid kuulutama sõda lõuna inimriikidele. Kui must laine langesid nad peale gondorlastele ja neile nõgilaste hulgast, kes veel elus olid. Langenud söödi, oli nälg see, mis orkid liikvele ajas, ja orkivägi liikus edasi, ületades Calenardhoni tasandiku, jõudes kiiresti Ered Nimraisi kaljude varju.
Kaua voogasid nende hulgad vastu Gondori piirikindlustusi, mitmed ja mitmed kantsid mägedes pidid langema, enne kui koletiste pealetungile piir pandi. Nad aeti tagasi Valgete Mägede põhjaküljele, kus orkide sugu mitmeid talvi paljunes. Peagi unustati sõjad, valvelolek Gondoris lõtvus. Kuid Mägede lõunajalam oli sõdade käigus inimtühjaks jäänud, ei enam saatnud sealsed maakonnad makse, ja kojaülemale valmistas see muret. Viimaks, neli aastat peale orkisõdade lõppu Valgetes Mägedes, saatis kojaülem Beren välja heeroldid, kes Minas Tirithi tänavanurkadel ja turuplatsidel teada andsid, et on otsustatud taasasustada Tauretili linn Mägede jalamil, võtta tagasi maad, mis aastate eest rüüstatuna nüüd uuesti õitsvateks on vaja muuta. Kutse peale tuli kokku suur hulk eriskummalisi inimesi, gondorlasi kõigilt elualadelt, kes erinevatel põhjustel tahtsid minna paika mägede jalamil, kus vaid hundid ulusid...
Mäng toimub juuniorLARPi süsteemis, kuid puudub vere reegel, muu on enam-vähem sama. Kuna eelmistel mängudel osalenud ja muu väiksem seltskond on juba ammu tulijate hulgas, on selle teadaande peale reageerijail valida kahe leeri vahel: Gondori mahajäetud piirilinna taasasustajad, tavaline rahvas, võib-olla kergelt relvastatud, samas kindlasti mitte sõdurid, ja orkid. Klassivalik on vaba selle mööndusega, et ei eksisteeri maagi ja preestri klasse. Samuti on täiesti lubatud klassi lahtiseks jätmine s.t. ei pea end klassipõhiselt määratlema. Gondorlastel on lubatud kerge relvastus, kuid nad on siiski tsiviilisikud. Igasugused boffer-talutööriistad on väga head. Orkidel on lubatud kõikvõimalikud relvad ja turvised, kuid on nõutav üheselt äratuntav kostümeeritus, näiteks mustaks võõbatud nägu ja karusnahkne vest. Leerituid ilmarändureid üldjuhul tegelastena ei aksepteeri, veel vähem seiklejategruppe (need on keelatud, ütleme nii), kuid kui kirjutate mulle piisavalt hea tegelasekirjelduse oma ränduri kohta, siis võin asja kaaluda. Siiski, palun valige omale leer.
Auväärne Bernard on lubanud mängu oma kohalolekuga austada ja võtta enda kanda orkipealiku kehastamise ülesande. Bernard vajab ka sõdureid, hetkel on 90% mängijatest gondorlased, seega oleks tungivalt soovitatav liituda orkiväega. Gondorlastel ei ole nii kindlat juhti, mingil määral autoritaarne on neile juba Minas Tirithis määratud linnapea, kelle kehastaja siinses foorumis ei liigu.
Kohale saab mööda Männiku teed, läheneda saab kas Tallinna või Saku poolt. Tallinna poolt lähenejatel sõita linnapiirist edasi ja pöörata esimesel võimalusel paremale. Siis näete juba sovjetiaegseid varemeid (IG taasasustatav linn). Saku poolt lähenejatel siis pöörata enne linnapiiri vasakule (teeotsa on ilmselt parim leida sõites linnapiirini ja tagasi). Tallinlased saavad kohale ka ühistranspordiga, sõites busside 5 või 34 lõpp-peatusesse ning siis sõidusuunas edasi kõndides. Sadakonna meetri pärast jõuate linnapiirini ja siis veel ca. 700 meetrit ja paremale pöörd.
Mäng sisaldab ühte üsnagi kerget einet, seega tuleb ka väike osavõtutasu, kindlasti alla 20 krooni. Kaasavõetud toit on igati tervitatav. Mäng on ühepäevane, ööbimist ei toimu. Algusaeg jääb ühe-kahe kanti pärastlõunal, see erineb vastavalt leerile, täpsema info saate, kui olete end reganud ja leeri valinud. Sama jutt ka taustainfo kohta, seda täpsustatakse leeridele eraldi, üldine taust on aga selline:
Kui Rohanis valitses kuningas Helm, tabas maad rängim talv. Inimesed surid, kari hukkus, vaenlased kimbutasid. Lääne poolt surusid peale nõgilased, kuid eorlingid seadsid Iseni koolmetele üles tugeva väe ja ei ületanud üksi nõgilane jõge pika aja jooksul. Kuid nälg oli ka barbareid tabanud ja meeleheitliku sammuna liiguti näiliselt minema oma hõimumaadelt, kuid suurt ringi tehes naasti ja ühel ööl, kui pakane paukus ja tuisk oli nii kõva, et näonaha verele peksis, kui rohirrimite valve koolmetelt oli külmale alistunud ja Edorasse naasnud, tulid nõgilased üle jõe. Edorase kants võeti ja süüdati. Lipp raiuti Meduseldi katuselt, asja uurima tulnud rüütel raiuti läbi, kuningas Helm ühes kaaskonna ja hiljem kogu rahvaga tapeti. [Endiselt on vaidluse all, kas tema kuulsad viimased sõnad "...ma joon õlut!..." olid IG või mitte.]
Viimased ellujäänud Margi väejuht Brego juhtimisel koondusid Idatasandikul, liikudes mõne aja möödudes peale Edorase varemete juuures peatunud nõgilaste hordile. Valge hobune lehvis tuules, kui lippu tõstes nad peale tormasid, kuid ei olnud neile antud võita. Viimased rohirrimite soost langesid, langesid nõgilaste käe läbi.
Kuid külm oli oma koobastest Udumägedes välja ajanud ka näljased orkid. Salkkond neid laskus alla mägede lõunatipust ning ründas Rohani uusi valitsejaid. Asjata. Nõgilased olid tagasi löönud esimese rünnaku nende uue ja samas iidse, olid nad ju kord neilt maadelt rohirrimite poolt välja aetud, kodumaa vastu. Talv aga ei olnud läbi. Nälg ja külm kõrvetasid neid edasi, ja kui Gondor saatis välja armee, mis pidi maksma kätte liitlase Rohani eest, ei suutnud nõgilased enam vastu panna. Gondori väed ründasid neid, ründasid Läänekurru väljadel, ning pea viimseni tapsid. Kuid osa nõgilastest põgenes, põgenes Iseni äärsetesse metsadesse, Endilaande ja selle kaaslasesse teisel pool jõge. Gondorlaste vägi jälitas neid ja metsa piiril, puude all, toimus viimane lahing nõgilaste ja Gondori meeste vahel.
Taplus oli äge ja ei pannud kumbki pool tähele, kui kolmas jõud neid haarama saabus. Udumäed olid seekord sügavamalt tühjenenud, kuni Moriani oli vähe koopaid tühjenemata jäänud, kui orkide klannid tulid kuulutama sõda lõuna inimriikidele. Kui must laine langesid nad peale gondorlastele ja neile nõgilaste hulgast, kes veel elus olid. Langenud söödi, oli nälg see, mis orkid liikvele ajas, ja orkivägi liikus edasi, ületades Calenardhoni tasandiku, jõudes kiiresti Ered Nimraisi kaljude varju.
Kaua voogasid nende hulgad vastu Gondori piirikindlustusi, mitmed ja mitmed kantsid mägedes pidid langema, enne kui koletiste pealetungile piir pandi. Nad aeti tagasi Valgete Mägede põhjaküljele, kus orkide sugu mitmeid talvi paljunes. Peagi unustati sõjad, valvelolek Gondoris lõtvus. Kuid Mägede lõunajalam oli sõdade käigus inimtühjaks jäänud, ei enam saatnud sealsed maakonnad makse, ja kojaülemale valmistas see muret. Viimaks, neli aastat peale orkisõdade lõppu Valgetes Mägedes, saatis kojaülem Beren välja heeroldid, kes Minas Tirithi tänavanurkadel ja turuplatsidel teada andsid, et on otsustatud taasasustada Tauretili linn Mägede jalamil, võtta tagasi maad, mis aastate eest rüüstatuna nüüd uuesti õitsvateks on vaja muuta. Kutse peale tuli kokku suur hulk eriskummalisi inimesi, gondorlasi kõigilt elualadelt, kes erinevatel põhjustel tahtsid minna paika mägede jalamil, kus vaid hundid ulusid...
), kas siinsamas teemas, privas või e-maili teel.