Juunior-LARP "Varjusurm" 10-11.09
Postitatud: 20:06 24. Aug 2005Kõigile, kõigile, kõigile!
Järjekorras üheksas Juunior-LARP „Varjusurm” leiab aset 10-11. septembril 2005 Põlvamaal Süvahavva loodustalus.
Mängijate arv on seekord piiratud, kohti on 50. Esmakordselt LARPile tulijad ja paaril-kolmel mängul käinud lubatakse mängule ka siis, kui kohad on muidu täis.
Otsitakse ka NPC’sid, keda oleks vaja 10. Vastav soov registreerumisel palun ära märkida.
Mängu osavõtumaks on 120.- (NPC’dele 90.-), sisaldades endas koha üüri, kahte sooja toidukorda ja jooksvaid kulutusi. Raha tuleb kanda ’i Hansapanga kontole (selgituseks: "Varjusurm", täisnimi ja alias). Viimane maksmistähtaeg on 6. september. Kohapeal maksjad peavad tasuma juba 150.-
Registreerumiseks saata PS Aurinile, Hel’ile või Soronturile (või e-mail aadressile jlarp@hot.ee) järgneva informatsiooniga:
- Pärisnimi
- Fooruminimi või muu alias
- Vanus
- Rollimängukogemus
- Rollikirjeldus
Registreerumine läheb lukku 4. septembril kell 21:00. Hilisemaid pöördumisi arvesse ei võeta.
Rollid mõtlevad uued tulijad ise välja, lähtudes mängu taustast. Kes ei taha/ei oska rolli ise luua, andku sellest teada, küll me talle tegelase leiame. Olemasolevate karakteritega mängijatel palun samuti oma rollikirjeldused lisada.
Ööbimine toimub telkides, võtke enda oma kaasa või leidke sõbra omas koht. Kuna ööd on juba külmad, soovitan magamisvarustusele hoolikalt mõelda ja hankida endale korralik magamiskott, soojad tekid-kampsunid-keebid, küljesoojendaja või kõik kolm korraga. Piiratud arv kohti on ka lakas, kuid kes seal magab sõltub juba soovijate rollimängust.
Toitlustus kujutab endast kahte sooja toidukorda pluss kõik, mida kõrtsist võimalik osta. Kaasa võtta omad toidunõud (nt. kauss, lusikas, kruus).
Tähelepanuks, et kuna mäng toimub looduskaitsealal, palun mängijatelt mõistvat suhtumist ja käitumist. Puid raiuma ei lähe, mättaid üles kiskuma ei hakka. Mängualal voolab ka Võhandu jõgi, milles IGASUGUNE viibimine on RANGELT KEELATUD!
Mäng algab laupäeval kell 16:00. Mängijad peaksid kohal olema hiljemalt 15:00, kui toimub üldine briif, relvakontroll, ülevaatus, rahade jagamine jms; NPCd peaksid kohal olema vähemalt 14:00. Mäng lõppeb pühapäeval kell 13:00.
Bussid Tartust ja Tartusse.
Laupäev:
TARTU-PÕLVA, väljub 10:40, saabub 11:40
TARTU-PÕLVA, väljub 11:35, saabub 12:20
Pühapäev:
PÕLVA-TARTU, väljub 15:30, saabub 16:45
PÕLVA-TARTU, väljub 15:40, saabub 16:35
PÕLVA-TARTU, väljub 16:45, saabub 17:45
Bussid Tallinnast ja Tallinnasse.
Laupäev:
TALLINN-PÕLVA, väljub 9:05, saabub 12:20 Põlvasse
TALLINN-TARTU, väljub 8:00, saabub 10:25 Tartusse
TALLINN-TARTU, väljub 8:30, saabub 10:55 Tartusse
TALLINN-TARTU, väljub 9:00, saabub 11:25 Tartusse
Pühapäev:
TARTU-TALLINN, väljub 17:00, saabub 19:25
TARTU-TALLINN, väljub 17:20, saabub 20:20
TARTU-TALLINN, väljub 17:30, saabub 19:55
TARTU-TALLINN, väljub 18:00, saabub 20:25
Bussid Põlvast ja Põlvasse.
Laupäev: 12:00; 13:15; 17:00. Põlvast Sooharale. Bussi otsides peaks sellel olema silt "Räpina", kui seda pole, siis vähemalt "Orava" või "Veriora või "Leevi". Maha peate tulema Soohara peatuses, kus on GMid teid juba ootamas. Arvestage sellega, et kõik ühte bussi ilmselt ei mahu.
Pühapäev: 14:40; 16:00 Sooharast Põlvasse.
Taust:
Hommik leidis eest söestunud mõisa ja seltskonna nukraid rändureid.
Lõõmav tulekahju oli öösel uudistama toonud mitmete ümberkaudsete külade elanikke, kes toimunust ääretult kohkusid. Pikemalt mõtlemata leidsid nad hävingule põhjuse: rändurid, võõras rahvas nende valitseja kodu ees! Vaid üksikud jäid kuulama kummalisi seletusi, talumeeste arvamus oli juba kujunenud. Võõrad olid süüdi.
Iga viimanegi sellest seltskonnast sai aru, et neil on targem kiiresti kaduda. Sõjaolukord oli rahva närvid niigi katkemise äärele viinud ja nende armastatud hertsoginna surm oli viimaseks piiriks. Saades luurajate sõnumeid relvastuvatest talupoegadest ja kohalemarssivast Kaardiväest, pakkisid seiklejad kiiruga oma asjad ja asusid teele.
Ettevaatlikult võeti suund lääne poole, vältides suuremaid teid ja rännates läbi paksude laante. Kui jälitajatest enam mingit märki polnud, peatuti, et puhata ning edasise suhtes aru pidada.
Kõigile oli selge, et Alessiasse nad enam jääda ei saa. Hertsoginna oli olnud ainus, kes seda rahutut maad koos oli suutnud hoida, kuid nüüd oli kadunud nii tema kui kõrgemad aadlikud. Kuid kuhu siis põgeneda? Lahendus oli ootamatu ning kummaline. Nii mõnedki sellest seltskonnast olid pärit Navarrast, pagedes sealseid rahutusi. Viimased teated sealtpoolt olid eriti kummalised: hertsog olevat jahil olles oma relvakandja poolt kogemata maha lastud, kes olevat metsa all varjudes liikunud isandat hirveks pidanud. Iga viimanegi ülik kasutas olukorda ära, haarates endale maid juurde ja kuulutades ennast iseseisvaks. Võis arvata, et seal ei lähe kellelegi korda, kas just nemad, seiklejad, olid Alessia aadlike surmas süüdi. Mitmed, kes sealt pärit, olid nõus teejuhiks hakkama.
Algas pikk ja kurnav teekond läände, üle laiade tühermaade, sügavate soode ning vaenulike mägede. Kuid ühel jahedal hommikul hakkasid koiduvalguses paistma suitsuvined piiriäärsete külade kohal. See oli paljude jaoks uus maa, sünge ja sõjaka mainega. Kuid nüüd pidi sellest saama nende peidupaik.
Palju oli muutunud, nagu rääkisid sealsed elanikud. Ülikud olid üksteistega tülis ning võõraid ei sallitud eriti kusagil. Nii ei jäänud muud üle, kui liikuda veel edasi, sinna, kuhu ühe seikleja sõnul oli Sookalme küla, tema kodukoht, mis väidetavalt oli tuntud oma külalislahkuse poolest.
Suur ja kirev seltskond rändureid tekitas kõikjal kuhu nad minema juhtusid suurt huvi. Nii mitmedki noored mehed liitusid nendega, hiilides küll alguses eemal metsas või võsas, kuid liitudes hiljem juba teistega. Nende kahe nädala jooksul, mis kulus Navarra (õigemini Angrimi, nagu seda nüüd nimetati) ületamiseks, oli seltskond juba õige suureks paisunud.
Õhus oli tunda mere lõhna, kui teejuht mõista andis, et nad hakkvad Sookalmele lähenema. See olevat rahulik küla, mis vahendas jõe ääres merelaevadelt tulevat ja pealinna suunduvat kaupa. mis merelaevadelt tuli ning edasi nüüdse Angrimi pealinna saadeti. Kunagi olevat seal olnud vaid suured metsad, kuid taevast langev tulekera oli kündnud maasse sügava vao, ühendades kaugel põhjas asuva järve siitkaudu merega.
Kõndides mööda laia liivast teed, hakkab kusagilt kostma lehma ammumist ning puude kohal keerleb õrn suitsuvine. Sookalme on järgmise käänaku taga...
Kummardades,
Sorontur
Aurin
Hel
Järjekorras üheksas Juunior-LARP „Varjusurm” leiab aset 10-11. septembril 2005 Põlvamaal Süvahavva loodustalus.
Mängijate arv on seekord piiratud, kohti on 50. Esmakordselt LARPile tulijad ja paaril-kolmel mängul käinud lubatakse mängule ka siis, kui kohad on muidu täis.
Otsitakse ka NPC’sid, keda oleks vaja 10. Vastav soov registreerumisel palun ära märkida.
Mängu osavõtumaks on 120.- (NPC’dele 90.-), sisaldades endas koha üüri, kahte sooja toidukorda ja jooksvaid kulutusi. Raha tuleb kanda ’i Hansapanga kontole (selgituseks: "Varjusurm", täisnimi ja alias). Viimane maksmistähtaeg on 6. september. Kohapeal maksjad peavad tasuma juba 150.-
Registreerumiseks saata PS Aurinile, Hel’ile või Soronturile (või e-mail aadressile jlarp@hot.ee) järgneva informatsiooniga:
- Pärisnimi
- Fooruminimi või muu alias
- Vanus
- Rollimängukogemus
- Rollikirjeldus
Registreerumine läheb lukku 4. septembril kell 21:00. Hilisemaid pöördumisi arvesse ei võeta.
Rollid mõtlevad uued tulijad ise välja, lähtudes mängu taustast. Kes ei taha/ei oska rolli ise luua, andku sellest teada, küll me talle tegelase leiame. Olemasolevate karakteritega mängijatel palun samuti oma rollikirjeldused lisada.
Ööbimine toimub telkides, võtke enda oma kaasa või leidke sõbra omas koht. Kuna ööd on juba külmad, soovitan magamisvarustusele hoolikalt mõelda ja hankida endale korralik magamiskott, soojad tekid-kampsunid-keebid, küljesoojendaja või kõik kolm korraga. Piiratud arv kohti on ka lakas, kuid kes seal magab sõltub juba soovijate rollimängust.
Toitlustus kujutab endast kahte sooja toidukorda pluss kõik, mida kõrtsist võimalik osta. Kaasa võtta omad toidunõud (nt. kauss, lusikas, kruus).
Tähelepanuks, et kuna mäng toimub looduskaitsealal, palun mängijatelt mõistvat suhtumist ja käitumist. Puid raiuma ei lähe, mättaid üles kiskuma ei hakka. Mängualal voolab ka Võhandu jõgi, milles IGASUGUNE viibimine on RANGELT KEELATUD!
Mäng algab laupäeval kell 16:00. Mängijad peaksid kohal olema hiljemalt 15:00, kui toimub üldine briif, relvakontroll, ülevaatus, rahade jagamine jms; NPCd peaksid kohal olema vähemalt 14:00. Mäng lõppeb pühapäeval kell 13:00.
Bussid Tartust ja Tartusse.
Laupäev:
TARTU-PÕLVA, väljub 10:40, saabub 11:40
TARTU-PÕLVA, väljub 11:35, saabub 12:20
Pühapäev:
PÕLVA-TARTU, väljub 15:30, saabub 16:45
PÕLVA-TARTU, väljub 15:40, saabub 16:35
PÕLVA-TARTU, väljub 16:45, saabub 17:45
Bussid Tallinnast ja Tallinnasse.
Laupäev:
TALLINN-PÕLVA, väljub 9:05, saabub 12:20 Põlvasse
TALLINN-TARTU, väljub 8:00, saabub 10:25 Tartusse
TALLINN-TARTU, väljub 8:30, saabub 10:55 Tartusse
TALLINN-TARTU, väljub 9:00, saabub 11:25 Tartusse
Pühapäev:
TARTU-TALLINN, väljub 17:00, saabub 19:25
TARTU-TALLINN, väljub 17:20, saabub 20:20
TARTU-TALLINN, väljub 17:30, saabub 19:55
TARTU-TALLINN, väljub 18:00, saabub 20:25
Bussid Põlvast ja Põlvasse.
Laupäev: 12:00; 13:15; 17:00. Põlvast Sooharale. Bussi otsides peaks sellel olema silt "Räpina", kui seda pole, siis vähemalt "Orava" või "Veriora või "Leevi". Maha peate tulema Soohara peatuses, kus on GMid teid juba ootamas. Arvestage sellega, et kõik ühte bussi ilmselt ei mahu.
Pühapäev: 14:40; 16:00 Sooharast Põlvasse.
Taust:
Hommik leidis eest söestunud mõisa ja seltskonna nukraid rändureid.
Lõõmav tulekahju oli öösel uudistama toonud mitmete ümberkaudsete külade elanikke, kes toimunust ääretult kohkusid. Pikemalt mõtlemata leidsid nad hävingule põhjuse: rändurid, võõras rahvas nende valitseja kodu ees! Vaid üksikud jäid kuulama kummalisi seletusi, talumeeste arvamus oli juba kujunenud. Võõrad olid süüdi.
Iga viimanegi sellest seltskonnast sai aru, et neil on targem kiiresti kaduda. Sõjaolukord oli rahva närvid niigi katkemise äärele viinud ja nende armastatud hertsoginna surm oli viimaseks piiriks. Saades luurajate sõnumeid relvastuvatest talupoegadest ja kohalemarssivast Kaardiväest, pakkisid seiklejad kiiruga oma asjad ja asusid teele.
Ettevaatlikult võeti suund lääne poole, vältides suuremaid teid ja rännates läbi paksude laante. Kui jälitajatest enam mingit märki polnud, peatuti, et puhata ning edasise suhtes aru pidada.
Kõigile oli selge, et Alessiasse nad enam jääda ei saa. Hertsoginna oli olnud ainus, kes seda rahutut maad koos oli suutnud hoida, kuid nüüd oli kadunud nii tema kui kõrgemad aadlikud. Kuid kuhu siis põgeneda? Lahendus oli ootamatu ning kummaline. Nii mõnedki sellest seltskonnast olid pärit Navarrast, pagedes sealseid rahutusi. Viimased teated sealtpoolt olid eriti kummalised: hertsog olevat jahil olles oma relvakandja poolt kogemata maha lastud, kes olevat metsa all varjudes liikunud isandat hirveks pidanud. Iga viimanegi ülik kasutas olukorda ära, haarates endale maid juurde ja kuulutades ennast iseseisvaks. Võis arvata, et seal ei lähe kellelegi korda, kas just nemad, seiklejad, olid Alessia aadlike surmas süüdi. Mitmed, kes sealt pärit, olid nõus teejuhiks hakkama.
Algas pikk ja kurnav teekond läände, üle laiade tühermaade, sügavate soode ning vaenulike mägede. Kuid ühel jahedal hommikul hakkasid koiduvalguses paistma suitsuvined piiriäärsete külade kohal. See oli paljude jaoks uus maa, sünge ja sõjaka mainega. Kuid nüüd pidi sellest saama nende peidupaik.
Palju oli muutunud, nagu rääkisid sealsed elanikud. Ülikud olid üksteistega tülis ning võõraid ei sallitud eriti kusagil. Nii ei jäänud muud üle, kui liikuda veel edasi, sinna, kuhu ühe seikleja sõnul oli Sookalme küla, tema kodukoht, mis väidetavalt oli tuntud oma külalislahkuse poolest.
Suur ja kirev seltskond rändureid tekitas kõikjal kuhu nad minema juhtusid suurt huvi. Nii mitmedki noored mehed liitusid nendega, hiilides küll alguses eemal metsas või võsas, kuid liitudes hiljem juba teistega. Nende kahe nädala jooksul, mis kulus Navarra (õigemini Angrimi, nagu seda nüüd nimetati) ületamiseks, oli seltskond juba õige suureks paisunud.
Õhus oli tunda mere lõhna, kui teejuht mõista andis, et nad hakkvad Sookalmele lähenema. See olevat rahulik küla, mis vahendas jõe ääres merelaevadelt tulevat ja pealinna suunduvat kaupa. mis merelaevadelt tuli ning edasi nüüdse Angrimi pealinna saadeti. Kunagi olevat seal olnud vaid suured metsad, kuid taevast langev tulekera oli kündnud maasse sügava vao, ühendades kaugel põhjas asuva järve siitkaudu merega.
Kõndides mööda laia liivast teed, hakkab kusagilt kostma lehma ammumist ning puude kohal keerleb õrn suitsuvine. Sookalme on järgmise käänaku taga...
Kummardades,
Sorontur
Aurin
Hel