Dragon.ee foorum

Magnus Anderson tänab ka mõnusa ja meeldejääva mängu eest

Surm! Surm! Surm! Surm! ...

Igastahes, oli tore ja lahe mäng. Suured tänud kõikidele GMidele ja kaasmängijatele selle elamuse eest, sai tehtud ja kogetud nii mõndagi uut ja huvitavat. erilised tänud Iardacilile, rahupreestritele, väikesele poisile, õpitüdrukule ja paljudele teistele, kellega koos sai mingeid asju aetud või midagi kogetud.

Toimus nii head kui halba ning pean tõdema, et ohverdamine ei kuulu nende hulka. Igastahes sai see neile raskeks tehtud ja peaaegu oleks ehk isegi pääsenud kui õnn oleks vaid soosinud.

Nn surmlasi oli ka päris huvitav mängida, ainult et jah, peale seda olid jalad küllaltki läbi ja kurk kuiv samuti. tahaks ise kuulda ja näha seda, kuidas marssides ja skandeerides läbi metsa tulime. Igastahes reaktsioone oli mitmesuguseid.

Siiski kipub kõik sellest kahvatuma just ühe asja ees, mida raske unustada, nimelt Ethricu haud. Olin igastahes liigutatud, taaskord natuke ilu ja hoolivust ses külmas maailmas. Suured tänud

Igastahes oli hommikul tore uue karakteriga leida est sõbralikku rahvast ja suure hulga vihjeid,mis viitasid sellele et võib juhtuda et olen valel ajal, vales kohas. Sai endale ka õpilane öleitud jamuud tehtud.

Austusega, teie kusagil teispoolses paigas konutav Ethric(RIP)
ja
ka rändav teadusmeister Edelbert

PS! Pilte!

Jah, vägagi lahe oli, sain ise just uksest sisse astutud, GM'ide puhul seda, et mängu esimesel päeval oli teid väga vähe näha, te olite praktiliselt kolmekesi koos ning istusite kuskil nurgas,(no offence of course) hiljem sai ikka rohkem nähtud ja huvitavamat mängu tehtud.

Jääme nüüd ootama kuni keegi oleks nii kena ja upiks pilte. Muide, tahaks teada kes oli see preestrinna nimega Isabelle.

Ise ma olin see kettnuiaga poisike mustas.

Teie enda metsamehest rändur,
Anders Bergsson.

Võrratu elamus!

Eriti võimas oli hetk, mil ebasurnud tulid mööda teed... meie ühe külaelanikuga kükitasime pimedas kohe tee serval ja värisesime. Õnneks ei nähtud!

Ega keegi juhtunud nägema mõõka (rahu märk peal ja pideme osa kaetud pruuni nahaga)?

Hyght

Mulle endale ka meeldis see, Surm! Surm! Surm! teema. Õnneks oli mul väga hea sõbranna kes oli juhtumisi ka preestrinna ning manaringid tulid koguaeg

minu muljed
mulle meeldis mäng väga: oli palju huvitavat ja rp oli väga hea(võibolla see ei olnud nii,aga minu ~5 mängust oli see vaieldamatult parim)

algselt olin siis palgamõrtsukas,töötasin ühele külaelanikule.
esimene inimene keda ma oma sõbraga tapma pidin oli üllar(kärvand kuke külalistemajutaja). tema tapmine oli kõige sürrim asi läbi minularbikogemuse ajaloo: läksime ülejõe,rääkisime temaga ,ta tuli ühe võla pärast kaasa,et seda tasuda .ma seisin priistist tagapool,tahtsin teda uimastada.niikui ma enda käe tõstsin,oli priist juba jooksus,haaras välja oma sirbi,noa,kahekesti siis asisime 2vs1 võitlusesse,sõber lõi üllarile käehaava(pärast ei loetud ,seda sest väidetavalt see riivas ta kätt) igaljuhul üllar läks kraavi,meil oli jue paha teda rünnata allamäge ja niisama vehkisime natuke oma daggeritega.
siis kuulsime metsast jooksmist.silmapilkselt olime ise ka metsa poole jooksmas ja hargnesime. varjasin ennast metsas,kännu all umbes 15 minutit ise surmahirmus, ma võtsin julguse kokku,kõndisin enda majja ja maskeerusin , leidsin ka oma sõbra maskeerunult . meid ei tuldud otsima ega midagi juhtunud.

kuid point on selles ,et hiljem selgus,et need kaks inimest kes metsapoolt tulid ,ei olnud mitte eesmärgiga meid tappa . neil olid isegi relvitud
,ja selgus,et nemadgi oleks meid aidanud üllari tapmisel.
kokkuvõte: me tegime väga ebaõnnestunud mõrvakatse + jooksime relvitute suvaliste eest ära kes olid põhimõtteliselt omad,ise olime surmahirmus .

aga muidu ainuke asi mis oleks võinud muudmoodi olla oli see,et rahvast oleks umbes poole rohkem võinud olla - oleks saanud rohke igasuguseid rolliga soeses asju ette võtta.

muidu jäin väga rahule ja tänan gemme hea mängu eest

Mis mulle korraga pähe tuli: üldse ei meenu, et oleks kusagil mänguvälist juttu kuulnud (ok, mõned üksikud visatud naljad/kahtlases keeles sõnad, aga see selleks). Võttes arvesse, et väga suur osa mängijatest olid LARPil esimest-teist korda, siis bravo! Väga hea mulje jätsite.

Olen mänguga vägagi rahul. Tänud GM-idel ja teistele mängijatele. Oli väga hea ja ka tegevusrohke mäng. Roll mis mulle kirjutati oli mu arust hea ja rahulik roll, oli tegevust ja ei pidanud kordagi relvadega tegemist tegema. Leidsin ka kinnitust sellele,et valetada ma ei oska nii IG kui OG, aga mis kõigetähtsam oli vägagi lõbus. Kõige parem vaatepilt oli selle mängu jooksul võõrastemajas teisel korrusel, kui akna all oli kari vihaseid inimesi tõrvikutega ja soovisid maja põlema panna. See nägi tõesti vägagi ehe välja, kahju ainult et seda hetke ei saanud jäädvustada.