Relv: kas on lubatud?

[Bernard]

Kuna siin on tegelikult üksjagu üsna sisutuid või lühidaid teemasid kus erinevad noorsandid pärivad kas ja kuidas mingi relv "lubatud" on siis tegin selle teema.

Tahate teda kas mingi relv on lubatud - küsige siin!

[Bernard]

[Bernard]

[Samurai]

Kuidas ma siis selle vahepulga/käepideme sinna saaksin?

[Sande]

[Maddog]

Mul tekkis üks küsimus, et kas larbis võib kasutada ''kartulipüssi'' kui selle kuulid on pehmendatud ja vastavad igasugustele larbi ohutusnõuetele? Kes kartulipüssist midagi ei tea siis googeldage sõna ''potato gun'' või ''spud gun''. Mul on 2 kartulipüssi, üks väike ja üks suur. Püss ise töötab nii, et algul lastakse deodoranti sinna kambrisse. Kui see tehtud siis vajutatakse nupule, mis tekitab sädeme kambris ja see rõhk, mis tekib deodorandi süttimisel viib kuuli torust suure kiirusega välja.

[Zach]

Minu isiklik arvamus ütleb Ei sellisele ideele, sest see deodorandi süttimine võib nt londi ära kõrvetada jne, ja pealegi kui paned mingi kõvema ja raskema asja sinna kuuli sisse võib valus olla aga kui on lihtsalt londist kuul siis ei lenda.
Austusega vastates Zach

[Ghostwizard]

Kartulipüssidest ja sellest miks neid kasutada ei saa on juba foorumis juttu olnud. Natuke otsingut ja sellele on vastus olemas.

Edit: Markantsed relvad see teema, juttu nii kartulipüssist kui ka muust eksootilisest:

[Maddog]

Seal keegi rääkis, et sellega on ilgelt valus saada... igaljuhul me testisime üksteise peal ja lasime üksteist kartulipüssidega. Selle suuremaga oli tunda küll matsu aga see väiksem ei tee viga. Aga noh, kui keelatud siis keelatud

[Bernard]

[Maddog]

Äkki oskad anda mingi valemi või nipi, kuidas löögijõudu mõõta?

[Bernard]

Hmm, materjali paindejõul töötavate relvade puhul on see lihtsam...


Äkki kui Dan seda loeb, oskab mingit asjalikumat nõu anda. Kirve meetodil lahendaksin nii:

Riputaksin tugeva köie otsa mingi raske ja kõva eseme. Laseksin seda väljamõõdetud kaaluga vibuga (boffernoolega). Ja mõõdaksin kui palju raskus paigast liigub. Siis laseksin seda kartulipüssist ja mõõdaksin jälle palju raskus liigub. Kui liigub rohkem kui vibu puhul siis on tugevama jõuga, kui vähem siis nõrgemaga.

[Maddog]

Ega sa mingit gaaside rõhuga seotud valemit ei tea. Võibolla on isegi see sinu meetod täpsem, kuna plahvatusjõu juures on väga palju mõjutavaid tegureid näiteks: hõõrdumine, katsekeskkonna temperatuur, gaasis olevad lisaained, õhurõhk ja -niiskus, põlemiskambri iseärasused, mis mõjutavas gaaside liikumise kiirust, põlemiskambri õhktihedus, gaasi hulk, gaasi õhuga segunemise kiirus, hapniku sisaldus õhus, lisasurvete asjaolu, gaasi temperatuur, gaasi süütamise asukoht, gaasi süütamise viis, õhus olevate lisaainete asjaolu (eriti kehtib see just Aktiinium(III)etanaatide kohta), põlimiskambri seintele kinnitunud Broomioksiiidid, mis tõstavad põlemiskambri temperatuuri ja seega vähendavad rõhku, sest on ju rõhk ja temperatuur pöördvõrdelises seoses (seda tuleks eriti tähele panna, kui tegu on juba eelnevalt kasutatud püssiga) ja kindlasti ei tohi unustada kõige tähtsamat tegurit, inimtegurit. Proovisin panna võimalikult palju tegureid.Kui ma midagi mööda panin, siis andke teada.

[Bernard]

Muutujaid liiga palju.

Põhilised probleemid on, et sa ei suuda mõõta rõhku piisavalt täpselt ja gaasi doseerimine on igal korral erinev. Seega tuleb mõõta ikkagi projektiili löögijõudu katse meetodil (sooritades näiteks 10-100 testilasku).

[Maddog]

Kõige parem on vist jah teha hästi palju katseid. Siis peaks neid analüüsima ja leidma keskmise. Ma arvan, et rõhku mõõta on raske. Kas sa paned selle kartulipüssi toru otsa manomeetri? Lihtsam on see leida ruumala kaudu, nii tuleb küll rohkem arvutada, aga ei ole vaja nii kõrgkvaliteedilist HIGH-TECH tehnikat. Muidu läheks vaja manomeetrit, mis registeerib rõhu ja fikseerib selle.