Mumeelest on see kahe otsaga asi.
Üheltpoolt on õigus neil, kes ütlevad, et mängija mine otsi ise endale tegevus ja teisalt seab olukord (roll) tihti selleks väga ranged piirangud.
Mul endal on kahe väga vastuolulise juniori kogemus - Rakvere, mis oli minu jaoks väga lahe mäng (peamiselt seetõttu, et olin seotud peamise tegevusliiniga kuninganna palees) ja teine oli see Alatskivi oma, mis oli täielik fiasko ja läbikukkumine, sest meie peamine ülesanne oli olla orjakauplejad, kes müüvad üksteist lossti sisse vargile.
Tulemus oli see, et lossi uksed olid kogu aeg avali ja mingi props polnud end sisse munsterdada, vedelesime siis peamiselt primitiivide juures, kus sai vähemalt sooja. Varastada polnud ka midagi
Ma sain enda elu natuke lõbusamaks tehtud lapsnuku abil, kes oli kaasa võetud, aga mu kopanjonid surid igavusse.
Novot. Tegin endal elu põnevaks võimaluste piires, aga kuna peamine osa oli võimumäng, kuhu musugusel vaesel talunaisel asja polnud (kohe peksti minema), siis jäigi üle vaid kogu raha eest süüa ja igavleda ja primitiivide tantsu vaadata.
Kes veel ei tea, siis ma olen räme meistermahhineerija eks
aga kui selleks seab roll või sotsiaalne staatus piirangud, siis pole midagi teha, istud nurgas, naeratad ja oled ilus või kole ja ajad vastavalt etteantud ajukapasiteedile juttu ja veeretad tegevust.
Üldiselt tundub see asi siiski juniori nõrk koht olevat - suur mass kokku, süžeeliinid nõrgad ja väiksele grupile. Ärge nüüd võtke sütta ja isiklikult eks. Pigem tuleks vaadata, kuidas seda olukorda muuta (jaksu ja võimaluste piires).
Primitiivid (vist) küll ise valisid oma staatuse olla primitiivsed ja eraldi kamp. Aga siiski oleks kena neile tegevusliin mängu sisse surada kui nad on selleks soovi avaldanud.
päikest
flo