Postitatud: 21:46 4. Dets 2006mis on metaplay?
Küsimusele vastatud.
Küsimusele vastatud.
Leht 1 koguhulgast 1
Postitatud: 21:46 4. Dets 2006Postitatud: 22:29 4. Dets 2006Jah. Muide mis on munchkinlus. Keegi oskab linki anda? (kuulsin et viimase üle oli siin foorumis arutelu)
Postitatud: 22:43 4. Dets 2006Sellest on raamat kirjutatud, raamatu esimesed leheküljed leiab
Muide, ega seda raamatut eestis ei leidu?
Muide, ega seda raamatut eestis ei leidu?
Postitatud: 23:11 4. Dets 2006Postitatud: 23:33 4. Dets 2006Metamäng
Postitatud: 11:45 5. Dets 2006Teil on metamäng natuke sassis. Minu nägemuses on metamäng kõik see, mis ei ole otseselt mäng, aga mis seostub mänguga. Kaasaarvatud krõpsikute söömine või mängu ajal pildistamine nagu ka mängu ajal lobisemine.
Metamängu üks nüansse on tõesti see, kui mängija mänguvälisel tasemel oma teadmisi mängus sohitegemiseks kasutab. See on halb metamängimine.
Juhiksin tähelepanu, et kogu metamäng ei pruugi olla alati halb. Sohitegijaid võikski nii nimetada. Ühtlasi võiks unustada väljendi "metamine" mis on sama õudne kui OG.
Aga need olid minu 2 senti.
Metamängu üks nüansse on tõesti see, kui mängija mänguvälisel tasemel oma teadmisi mängus sohitegemiseks kasutab. See on halb metamängimine.
Juhiksin tähelepanu, et kogu metamäng ei pruugi olla alati halb. Sohitegijaid võikski nii nimetada. Ühtlasi võiks unustada väljendi "metamine" mis on sama õudne kui OG.
Aga need olid minu 2 senti.
Postitatud: 18:20 5. Dets 2006IMHO on fantaasia purustamine olmeliste tegevuste/jutuga lihtsalt rollist välja langemine e. mitte mängimine.
Metamängimine on ikkagi mängimine (tegelane vähemalt "üritab" rollis püsida) aga kasutades oskusi/teadmisi/või deduktsiooni mida tegelasel olla ei tohiks. Metamängija on minu kogemust mööda _harilikult_ (MITTE ALATI) hästi tore ja aktiivne tüüp, kes üritab asjadest aru saada - lihtsalt ta kasutab teadmatusest või laiskusest valesid vahendeid.
NÄIDE:
Metamäng
"Otsige lõkse, GM/DM'idele meeldib koopasuudesse neid panna"
Sama asi ilma metamänguta
"Olge ettevaatlikud ja vaadake hoolega ringi, me ei tea kes või mis siin koopas on olnud ja mida nad siia endast maha on jätnud"
(näide kehtib nii päriselu kui ka lauataguste rollimängude puhul)
või veel üks
"Ärge jooge seda - ma kuulsin kuidas GM'id enne rääkisid, et kõrtsis on õlle sees unerohi, et terve kõrts magama jääks."
Seda teadmist ei saa nüüd kuidagi ilma metamängimiseta kasutada. Aus mängija lihtsalt rüüpaks - ja kui mitte muud siis satuks selle tõttu põnevatesse seiklustesse.
***
Kõik ülejäänu, teemal kas tegelasel oli põhjust midagi teha või mitte ja kas ta sai/oskas seda teha.
Kui ta tegi siis järelikult oli põhjust ja (larbis) kui hakkama sai siis järelikult sai ja oskas.
Metamängimine on ikkagi mängimine (tegelane vähemalt "üritab" rollis püsida) aga kasutades oskusi/teadmisi/või deduktsiooni mida tegelasel olla ei tohiks. Metamängija on minu kogemust mööda _harilikult_ (MITTE ALATI) hästi tore ja aktiivne tüüp, kes üritab asjadest aru saada - lihtsalt ta kasutab teadmatusest või laiskusest valesid vahendeid.
NÄIDE:
Metamäng
"Otsige lõkse, GM/DM'idele meeldib koopasuudesse neid panna"
Sama asi ilma metamänguta
"Olge ettevaatlikud ja vaadake hoolega ringi, me ei tea kes või mis siin koopas on olnud ja mida nad siia endast maha on jätnud"
(näide kehtib nii päriselu kui ka lauataguste rollimängude puhul)
või veel üks
"Ärge jooge seda - ma kuulsin kuidas GM'id enne rääkisid, et kõrtsis on õlle sees unerohi, et terve kõrts magama jääks."
Seda teadmist ei saa nüüd kuidagi ilma metamängimiseta kasutada. Aus mängija lihtsalt rüüpaks - ja kui mitte muud siis satuks selle tõttu põnevatesse seiklustesse.
***
Kõik ülejäänu, teemal kas tegelasel oli põhjust midagi teha või mitte ja kas ta sai/oskas seda teha.
Kui ta tegi siis järelikult oli põhjust ja (larbis) kui hakkama sai siis järelikult sai ja oskas.
Postitatud: 0:35 6. Dets 2006Postitatud: 0:36 6. Dets 2006Postitatud: 4:07 6. Dets 2006minu meelest on nii, et metamäng on rollist kõrgemale tõusmine, võttes vaatenurga, mida sinu rollil on võimatu omandada. nagu ettur hakkaks malepartiid mängima: mõtled mängust, kasutades oma teadmisi mänguvälja ja seal tegutsejate omaduste kohta, jättes sealjuures teisejärguliseks või tähelepanuta, kuidas sinu mängitud tegelane mängitavas maailmas tõenäoliselt käituks.
rollist välja langemine on teine asi. rollist välja langemist on tavaliselt väljapoole lihtsam näha, metamäng on tavaliselt kavalam ja võib jääda varjatuks.
metamäng on kergem tulema siukestes kohtades, kus tinglikud mängureeglid on keerulised või olulised. minu silmis on alati parem mängija see, kes reeglitele pöörab tähelepanu kolmandas või neljandas järgus.
klassikaline näide (minu meelest metamängulisest) halvast mängust drägunis on see, et tegelased kukutavad end mitu korda kõrgest kirikutornist alla, et näidata, kui kohutavalt palju HPsid neil on. seda selleks, et mängu sees kellelegi midagi selgeks teha.
teatavatel tingimustel oleks sellist asja võimalik ka rolli usutavalt sisse mängida, aga see eeldab mingit leidlikku kiiksu. näiteks Maidu mängitud NPC-šamaan seletas Oopsi mängus seiklejatele: "praegu on väga halb aeg hobuseid osta. tõesti väga halb aeg. ärge parem hobuseid ostke." aga sellist juttu rääkis ta sellepärast, et ta teadis – erinevalt mängijatest –, et Oops arvestab lahingutes (mida Oopsi mängus ikka ette tuleb, nagu Mait tema mängustiili tundes teadis) hobuseid võrdselt kombatantidega: igal hobusel on põhimõtteliselt sama suur tõenäosus langeda kollide rynnaku alla kui mängija mängitud seiklejal. (ja see oli ilmselt toonases Tartu drägunikultuuris ebatavaline, teadis Mait ilmselt.)
see lugu on minu meelest täitsa lõbus, sest Maidul õnnestus mänguväline teadmine selle sulitembuga maskeerida šamaani ettenägemisvõimeks ja seega "teadmisi pesta": võtta mängu sees usutavalt tarvitusele teadmisi, mis on omandatud mängumaailmast väljaspool. nu i šaman, lendab eri maailmade vahel, mis myhiseb.
arvaku igayks, mis tahab.
rollist välja langemine on teine asi. rollist välja langemist on tavaliselt väljapoole lihtsam näha, metamäng on tavaliselt kavalam ja võib jääda varjatuks.
metamäng on kergem tulema siukestes kohtades, kus tinglikud mängureeglid on keerulised või olulised. minu silmis on alati parem mängija see, kes reeglitele pöörab tähelepanu kolmandas või neljandas järgus.
klassikaline näide (minu meelest metamängulisest) halvast mängust drägunis on see, et tegelased kukutavad end mitu korda kõrgest kirikutornist alla, et näidata, kui kohutavalt palju HPsid neil on. seda selleks, et mängu sees kellelegi midagi selgeks teha.
teatavatel tingimustel oleks sellist asja võimalik ka rolli usutavalt sisse mängida, aga see eeldab mingit leidlikku kiiksu. näiteks Maidu mängitud NPC-šamaan seletas Oopsi mängus seiklejatele: "praegu on väga halb aeg hobuseid osta. tõesti väga halb aeg. ärge parem hobuseid ostke." aga sellist juttu rääkis ta sellepärast, et ta teadis – erinevalt mängijatest –, et Oops arvestab lahingutes (mida Oopsi mängus ikka ette tuleb, nagu Mait tema mängustiili tundes teadis) hobuseid võrdselt kombatantidega: igal hobusel on põhimõtteliselt sama suur tõenäosus langeda kollide rynnaku alla kui mängija mängitud seiklejal. (ja see oli ilmselt toonases Tartu drägunikultuuris ebatavaline, teadis Mait ilmselt.)
see lugu on minu meelest täitsa lõbus, sest Maidul õnnestus mänguväline teadmine selle sulitembuga maskeerida šamaani ettenägemisvõimeks ja seega "teadmisi pesta": võtta mängu sees usutavalt tarvitusele teadmisi, mis on omandatud mängumaailmast väljaspool. nu i šaman, lendab eri maailmade vahel, mis myhiseb.
arvaku igayks, mis tahab.
Postitatud: 14:05 6. Dets 2006Postitatud: 14:23 6. Dets 2006Postitatud: 15:41 6. Dets 2006Postitatud: 15:44 6. Dets 2006Postitatud: 15:50 6. Dets 2006