meil oli väga äge. õigupoolest on siiani. kuidagi ei viitsi minema minna.
järgmist korda jäävad ootama vähemalt:
patsidega varestydruku lugu
rebase nina peast kukkumise lugu
kõik Vembuvana-lood
Klaasmäe lugu
posu vanapaganalugusid
lugu sellest, kuidas Kalevipoeg karjuse katki istus (uuk teab)
ja kuidas nad kõik nendest asjaoludest hoolimata õnnelikult edasi elasid
vahepeal (ei, mitte lõpuks, lõppu pole siiani näha) tekkis mõte hakata drägunit mängima muinasjutuaineliselt. jõudsime kaugelt.
kes mida rääkis?
Marit: Punamytsike remixitud viiel eri moel; Voitka-filmi stsenaariumi põhjal pikk ja kena pajatus/legend/eepos; juustumeister Onu Mirjam koos rebasega; tyyp & chikk ehk kuldkalakese lugu (variant 3, mida täna kuuldi) + veel mitu lyhikest lugu elust ja muust enesest + yks hariv lugu
Priistilt sydantlõhestav lugu ema sydamest ja veel igasuguseid jubedusi, näiteks lugu professorist ja kuradist, lugu punasest nupust ja inimesest, kes garanteeritult Teid ei tunne, lugu igati korralikust talumehest ja Suurest Kotitäiest Rahast ja nigunii midagi veel
Pets ehk Necro: kuldkalakesest, ääretult kaunis lugu, mis hõlmas
Tommy-gun'i ja tema imepärast saatust; lugu lurust talumehest ja Suurest Kotitäiest Rahast (yhe Priisti loo remiks); kolm lugu, mille me siin armukadedalt ja ebaõiglaselt mainimata jätame (tulnud kohale, kuulnud ise
)
K2rts: yks lugu poisist ja päikesest ja uššidešt; kaks ööbikulugu; merineitsilugu koos torupillimängijaga; lisaks ja boonuseks mängujuhtimine Vene muinasjuttude ainetel (
respect rottidele), mäng mõistagi jätkub järgmine kord
Stuuru ehk Vikat: palju lyhikesi ja elulisi lugusid, millest kõige sydantlõhestavam oli ATRi-lugu, mis murdis sydameid kui loogu; traagilise ärakukkumisloo menu oli eelnevaga võrreldav