LARP: "Hiline Lõikus" 14 mai 2011

[Gregik]

Heihopsti!

Räägiks siis kah mõnest asjast, mis mulle silma jäi mulle ja mida kindlasti ka kuskil eespool mainitud on.

Esmalt tahan mainida, et sõdurite ja tsivilistide tegevuste lahushoidmine oli väga tark ning peaks olema ka tulevikus selline. Hoiaks ära sellised tegelased, kelle vanaema oli farmer, vanaisa keemik, ema meedik, isa insener ja õde sõdur ning miskise ime väel või läbi geenide on ta endale kõik need oskused külge saanud. Tahad püssi lasta mine sõduriks! Relvadega spetsialistid kaotavad vajaduse "puhta" spetsialisti ja sõduri järgi.

Vastutegevus. Saan aru, et kui bandiidid oleks reaalselt lahti lastud meie kampade vastu, siis lõpptulemus oleks olnud stseen filmist Rambo, kus üks mees notib maha tohutu koguse. Mängijate tasemel bandiitide vastasleeri panemine oleks väga tore. Miks mitte unioonikoerade ja Gonföderatsiooni kõrvale tekitada ka kolmas, bandiitide leer. Bandiidid jäid minule tegelikult üldse natuke segaseks. Mis, oli nende motivaator kõik maha lasta? Ilmselgelt oleks olnud mõislikum tegevus bandiitide poolt üritada kinni võtta relvituid (või ka relvadega - kui õnnestunud oleks) tegelasi, et siis neid lunakuulide eest tagasi või siis vastasleerile lihtsalt maha müüa.

Platsil mööda prügihunnikuid tuulates ja musti prügikotte (puke) sobrades kirusin ma maapõhja selle inimese, kes mõtles, et must jublunn inseneridele otsimiseks on hea mõte. Peale mängu aga mõtlen, et võibolla ei peagi kõike üles leidma ja 50% ei olegi ju nii halb tulemus. Selle võrra oli lihtsam märgata keemikutele mõeldud valgeid jublunne, mis meeldivalt silma kõrgusel ilusti oksa küljes paarikümne meetri peale hiilgasid.

Nagu ka eelpool mainitud, siis võiks laskemoona kõvasti vähem olla. Valmistatud kuule ei tahtnud keegi. Päris paljudele pakkusin, lõpuks panin oma varudesse.

Spetsialistide nappuse tunde süvendamine võiks olla järgmise mängu ettevalmistamisel GMide "To Do" listis.

Muidu võis mänguga rahule jääda. Täiesti töötav süsteem on välja mõeldud ning maailm tundub ka jätkusuutlik. Tänud neile, kes viitsisid aktiivselt rollis olla.

[Batu]

[krevix]

[Xeno]

Et siis ikka tuleks ja tuleks ja tuleks neid toredaid mänge!

Juba üpris mängu alguses tekkis mu ajus kohe tugev paralleel reaalaja strateegiamängudega. On ressursid, mida koguda, on vaja baasi kaitsta, on vaja kaarti avastada, leida vaenlase baas, leida tasakaal kaitse ja ründe vahel. Lisaks oli kaardil konkureeriv meeskond, kellega tuli võistelda. Põhimõtteliselt väga äge, sest sellised mängud mulle meeldivad. Ainus jama, et selline võistlemine ühendab tiimi tugevalt eesmärgi nimel, tuues ohvriks rollimängu.

Teine asi - IG missioon - spetsialistid on üliväärtuslikud, kuule pole raisata, gaas on elust kallim, missiooni õnnestumisest sõltub kogu mu küla ellujäämine. Sellised eeldused tingisid väga kaitsliku mängu. Tegelase seisukohalt oli rohkem kui OK selle kõige nimel 3 tundi määratud põõsas kükitada ja pingsalt sektorit jälgida. Mängijat see samas väga ei rõõmustanud, sest antud situatsioonis oli ala kaitsmiseks vaja passida põõsastes üpriski hajutatult, üksi, ning ei tekkinud sellist kaeviku serval semutsemist. Pigem vaid paar pilku, käeviibe ja üksik ärev teavitus lähenevast bandiidist. Pidevalt ringiluusivad bandiidid rõhutasid kaitse vajalikkust.

Rollimäng, nagu mainitud, jäi tahaplaanile. Põhilisteks põhjendusteks ja vabandusteks võiks tuua paraja koguse adrenaliini, tugeva soovi missioon edukalt lõpuni viia, uue mängumaailma ja vähe teemalõngasid. Foorumis mängueelselt käima lükatud rolli sisseelamine ja tegelaste kompamine oli abiks, kuid mängu käivitudes see sama sujuvalt enam edasi ei läinud. Sai ehk liiga tõsiselt võetud kogu seda sõjanduse ja võistlemise osa.

Meeldejäävad asjad:
- baaslaagri ja selle kaitsmise kontseptsioon
- maskis supi söömine ja poole söömise pealt kaitsesse tormamine
- maskidega näod lisasid süngust
- Kai uhkelt oma Kuuliprits-Katjaga ringi tatsamas
- meeldivalt postapokalüptiline atmosfäär alates kohast enesest ja lõpetades mängijate riietuse ning varustusega
- läbi lõhkiseks kulunud pükste verd imevad sääsed. Katkine püks näeb välja autentsem aga pole väga mõnus põõsas passimiseks.

Lisaks olen kohustatud kirja panema ka oma versiooni punkrikünkal tipnenud kambarõõmust. Dialoogid ja situatsioonid on ilmselt ägeduse huvides mu peas moondunud.

Kükitan oma künka taga ja jälgin pingsalt sektorit. Silma nurgast märkan kampa meie omi põõsaste vahel eemaldumas: "Ou, Kai, kuhu need läksid?"
- "Luurele"
- "Palju sõdureid läks?"
- "2, vist"
- "See on halb, seal kandis luuras enne paar bandiiti"

Varsti ongi eemalt kuulda relvade raginat. Selja tagant baasist kostub raadiosidet ning varsti tulebki käsk: "Kai, Kolt! Kontakt, minge appi."
Kargasime oma mugavalt sisselamatud küngaste tagant püsti ja punusime üle välja, alguses ettevaatlikumalt, hiljem juba julgemalt. Märkasin ees liikumas kaht mustas bandiiti ja võtsin neile sappa. Künka juures kaotasin nad korraks silmist kuid ka ise künkale tõustes nägin kõigepealt ühte püstist, ringi liikuvat bandiiti, tulistasin. Teine must lamas juba maas.

Liikusin künkal edasi ja nägin ukse juures meie nelja haavatut ning üht mittebandiidilikult laigulises võõrast tüüpi meie omasid kergelt togimas: "Noh, mis meil siin siis on?"
Olin segaduses, kuid hoidsin relva õiges suunas. Kõlas Kapten Salu käsk: "Tulista!"
Enne kui arugi sain, oli päästikusõrm juba neli kuuli tüübile kerre kihutanud.
Päästetud!

Eemal itsitasid krampides GMid. Üleüldine naerupahvak.

[Kris]

Mina väga hea meelega tulen teine kord ka.

Kogu olustik ja inimesed olid ikka väga toredad, põnevust jätkus ja igavat momenti tõesti ei tekkinud. Kella sai aeg ajalt vaadatud küll aga see oli selleks, et kontrollida kas peab väetama minema, kole kiiresti läksid need tunnid väetamiste vahepeal.

Tore oleks tõesti kui oleks tsiviilidel võimalik mingisugusedki kaitserelvad anda, kui ikka igal pool sellised kõiki nottivad bandiidid ringi luusivad, siis naljalt ei ole isu ilma mingisuguse kaitseta uut põldu otsima minna iseseisvalt. Samuti lisaks põnevust kui bandiidid peale esialgset mahavõtmist mõtlema hakkaks, et äkki tõesti tasub see inimene pigem pantvangiks võtta ja siis millegi vastu tagasi vahetada.

Ma ei ole päris kindel kas staatiliselt baasis istumine oli minu jaoks hea või halb, ühelt poolt oleks ilma seinte kaitseta väljas roomamine kindlasti põnevam olnud, kuid sellne rahulikum aeg, kus tegelikult on rollide aretamise võimalus on ju iseenesest hea. Lisaks on baasi ründavad bandiidid üsnagi hea põnevus, eriti kui kuulid aknast sisse ja seinapõrkena ringi lendavad.

Igatahes tänud GM-idele korraldamise eest ja teistele mängijatele toreda seltskonna eest, farmer Rahe unistused heljurõisiku kohta jäävad mu tegelast vist mõneks ajaks veel kummitama

[Gregik]

[Crata]

Muuhulgas väike mõte GMidele ja muidugi ka mängijatele - rollimängu soodustamiseks ja elavdamiseks adrenaliinirohkes sõjamängus võiks ehk (mängijatepoolse initsiatiivi puudumisel) mängujuhid omalt poolt pakkuda mõnede tegelaste omavaheliseks lähemaks sidumiseks mingeid konkse või pisikesi taustaelemente. Loogiline oleks, et ühest asulast pärit inimestel on mingid seosed ja ühised teadmised/ajalugu. Igaühe oma kirjutatud rollid on toredad, aga tihti (eriti kui mängijad reaalselt üksteist väga ei tunne) on raske loodud tegelasi omavahel siduda. Seetõttu on ka selle võrra raskem oma rolli sisse elada ja seda välja mängida, kui tegelase eripärad tulevad esile vaid kindlates situatsioonides või reaktsioonina mingitele välistele teguritele, mida muidu ei pruugi esineda..

Laagrijutud olid tegelaste ja grupi sidumise jaoks ka väga hea mõte, (olen aru saanud, et teises leeris jutustati üsna palju) aga reaalsed "isiklikud" seosed annaksid veelgi juurde

(See mõttekäik tekkis meie leeri pealt olukorda vaadates)

[Tindome]

Alati on võimalik teise mängijaga kokku leppides need taustaseosed ka ise tekitada.

(Mitte et neid ei võiks väljastpoolt anda, lihtsalt ise teha ei ole ka nii raske. Uniooni poolel katsetatud väide.)

[Pahandus]

Spetsialistid ja relvad:
Üks idee oleks see, et spetsialistidele mõeldud relvi oleks vbl ainult paar püstolit või midagi, mis oleks tsiviiljuhi käes ja kui on kuhugi ohtlikumale missioonile minek, kus potensiaalselt ka spetsialistid tina võivad saada, siis peaks neid relvi bossi käest nuiama minema. Hoiaks ära seda olukorda, kus spetsialistid tukid vööl ringi jalutavad, samas annaks mõne rollimängu elemendi juurde ja sõduritele lähikontaktideks bandiitidega väikest tulejõudu.
Samas kui konföderatsioonil spetsialistid kõik orjad on siis võibolla ei ole nii hea mõte neile isegi ajutiselt relvi anda

[Paganarh]

(räägin isiklikust vaatenurgast, see ei ole "gm konsensus" jutt mis siit tuleb)

justnimelt, acrata, kuula mis hallhulluke ütles
kui keegi tahab oma rolli mitmekesistada ja luua mingeid huvitavaid seoseid teise leeriga, rääkigu gm'ga ning ehk leitakse teile paariline (või paarilised). kui keegi tahab luua mingeid huvitavaid seoseid omaenda leeris, rääkige omavahel- tunnete üksteist küll juba.

isiklikult ei tahaks minna seda teed kus gm ütleb mängijale, et sul oli salasuhe selle tüübiga, teine tüüp on su ammukadunud vend ja teab mis veel mõelge! pakkuge välja! suhelge! mingi liivakast on olemas, ehitage sinna ise midagi. äkki on teil isegi mingid ambitsioonid või eesmärgid?

aga relvastuse kohta on häid ideid juba tulnud korralikult. jällegi isiklikust vaatevinklist- kui spetsialistid kannavad turult ja poodidest kenasti saadaval olevaid vedrupüstoleid või pumppüsse, siis on see minuarust töötav küll. nii oleks sõduritel ikkagi "superior firepower" aga spetsid hambutud poleks. need ei maksa eriti midagi kah.

muidugi relvastatud inimese peale ei pruugi vastasleer enam väga halastada aga see oleks juba siis teie probleem

[morthgoth]

Kiidan Paganarhi juttu rollide teemal. Mitte, et see suhtumine kuidagi teistest palju parem oleks, aga erinev ja huvitav igal juhul. Ja sellist asja on Eesti rollimängumaastikul väheks jäänud.

Relvade kohta nii, et kui sõduritel on nii maru ilusad tukid, siis spetsialistidele mingisuguste plastikujuppide kätte andmine rikuks õhkkonda parajalt. Odavuse ja ägeduse osas peaks mingi tasakaalu saavutama.

[Pahandus]

Kes ütles, et plastikujupid? Keskmine gaasipüstol on metallist, samas kui odavama otsa AEG võib vabalt enamjaolt plastikust koosneda. Pealegi need rendirelvad olid parajalt päevi näinud ja shiny stuffi väga ikka ei olnud. Ainuke küsimus on selles, et kui mõni spetsialisti tegelane endale mängu jaoks relva soetab, siis ongi küsimus selles, kas mängu huvides on nõus seda kuskil hoiul hoidma või tahab uhkelt kogu aeg sellega ringi jalutada.

[Batu]

Kiidan Pagana mõtet, et spetsialistel võiks olla õigus kanda vedruga vinnastatavad relvi (ja enda käes, mitte et neid peaks liidri käest nuruma). Minu jaoks pole asi suures lahingunäljas, vaid tavaline postapokalüptiline kaine arvestus. Kui mingi jama peaks juhtuma (ootamatu rünnak!), siis Keemiku, Inseneri ja Farmeri jooksmine Liidri juurde oma relva kätte saama, muudab olukorra pehmelt öeldes jaburaks. Ja ohtlikuks sõjalises mõttes.

Pealegi ei tasuks hierarhiast kinni pidamisega hulluks minna - piisab sellest kui spetsialistid täidavad käske, mitte ei küsi oma igaks liigutuseks liidri käest luba.

ps. /me juba vaatas kui ägedaid vinnastatavaid relvi on olemas

[Crata]

Ma ei arvagi, et teineteist tundvad inimesed ei saaks rollide sidumisega hakkama. Meil oli ka mängijate initsiatiivil seotud tegelasi, nii et loomulikult on see võimalik ja kohati toimib. Mulle jäi lihtsalt mulje, et rollide tihedam seotus oleks võinud muuta nende mängimise kergemaks ning oleks toonud seda tahku mängus rohkem esile. Salaarmukesi ja mineviku tumedaid tegusid ei pea mängujuht hakkama tegelastele külge pookima ja initsiatiiv võiks tõesti tulla mängijatelt endilt. Aga.. minu mõte oli selles, et kui seda initsiatiivi ei tule, siis võiks mängujuht ehk väheste seostega tegelastele ideid juurde pakkuda.

Samas vb ma tähtsustan seda osa mängust üle. Mulle endale meeldivad seosed ja mul need olid, mõned omal algatusel, mõned teiste poolt. Igaühe jaoks ei ole see ehk kuigi oluline. Ma mõistan täiesti teie vaatenurka ning ei heida midagi ette, lihtsalt minu lõplikult läbiproovimata ideaalnägemuses toimub rolliloome ja esialgse grupidünaamika paikapanemine/suunamine koostöös (mitte ettekirjutustena) mängujuhiga See, mis jätkumängudel ning nende vahepeal toimub, loksub hea põhja peal juba loomulikult paika.

[Kristjan Oad]

Lähtudes eeldusest, et mängujuhid võtavad siin väljaöeldut praktikas arvesse, nendin, et olen rollide, seotuse, mängujuht-ja/või-mängija-loob-rolli teemal enam-vähem samal arvamusel, mis Acrata. Kuigi isiklikult leian, et mida rohkem, seda uhkem, mis puutub mängujuhtide poolt tegelaste vahele loodud seostesse. Mängijate initsiatiiv ja soovid on nende moodustamisel muidugi esmatähtsad, eriti mis puudutab "me siin kolmekesi tahaksime olla vot sellised vanad tuttavad...".