Mongolite liikuvus oli ka nende puudus. Sellises koguses hobusemoona, mis neile vaja läks, suutsid nad Euroopas hankida vaid Ungari steppides. Slaavlased teadsid (nähtavasti kogemused polovetsidega suhestumisest) nende sõltuvust heinast ja pyydsid kõikjal nende liikumisteel seda ära põletada.
Ega nad ilmaasjata Ungari steppidesse tagasi ei pöördunud pärast seda kui olid kiire sööstuga Aadria mere rannikule jõudnud. Edasiliikumisel germaanlaste ja frankide alale (mis oli tollal veel suures osas metsane ja väheste põldudega) oleks nende paljukiidetud väe hobused lihtsalt maha kõngenud. Selle tagasihoidliku põhjuseta oleks nad rahulikult Hispaaniasse ratsutanud, sest Euroopas polnud jõudu, mis suutnuks vastu hakata sõjaväele, mille distsipliin ja taktika oli vähemalt sama kõrgel tasemel kui roomlaste oma.
Mõned arvavad, et pilude Euroopast lahkumise põhjuseks oli nende valitseja surm ja nõue, et uus tuleb valida kodumaal. Võimalik. Kuid mina arvan siiski, et suutmatus edasi tungida logilistiliste probleemide tõttu.
Poolt miljonit sõdalast võib ju aasta aega kuskil ungari stepis ringi töllerdada, aga kui edasi minna ei saa ja kohapeal on kõik ka maha põletatud, mis tuld võtab ja ära röövitud mis võtta annab, siis tyytab säheredune elu õige sõdalase nii ära et tuleb minna tagasi ja sealtkaudu uutele jahimaadele. Näiteks Indiasse.
Või Jaapanisse. Enne mida toimus ca 100 000 võitmatu mongoli sõdalase uppumine koos vibude ja hobustega a´la kutsikad jumaliku tuule abiga.
. Tõsi, osa jõudis neist ka kohale, aga löödi samuraide poolt maha. Nagu eelminegi vägi, mis maabus 1274 ja khaan Hubilai
poolt nii hästi juhiti, et japsidelt kõvasti peksa sai