Muljed Jüriöö ülestõusu larpilt

[Tindome]

palun kirjuta see siia ilusti ladina tähtedega ja häälduse järgi üles.
Mul on tunne, et antud info võib tulevikus enamikule meist väga ära kuluda.

[Lõvi]

[narmer]

Jõuan kah muljetada.

Tasuta üritus + organiseeritud buss= Väga tubli korraldajatelt.

Talgutööd- Võin ausalt väita, et mõned palgid on nüüd ka minu poolt kooritud.

Rollimäng: Mängule tulles arvasin, et roll on sel üritusel ebaoluline ja tuleb meta rohke lööma. Õnneks eksisin. Looväljal oli korralik rollimäng ja oli ka piisavalt tegevust(arvestades, et tegu on siiski massi üritusega). Isegi inimesed kes olid tulnud ilmselgelt ainult mõõgaga vehkima tulid enam-vähem ilusti mänguga kaasa.

Külade vahelist integratsiooni oleks võinud rohkem olla. Enamus Vihurlastega kohtusin alles lahingus.

Lahing: Efektne- tänu pimedusele ja IG lahingu hüüdudele("Andke ristikoertele valu!!!").
Pingeline- sellisel barrikaadil polegi varem võideldud. Mõlemal poolel oli väga hea kaitse ja seetõttu oli lööma pidev ja pikk. Mitte 5seki vaid 15 minutit pidevat võitlust, väsimust, higi,verd(pea löödi veriseks) ja tugev adrenaliini laks.
Lahingu ajal rollimäng oli üle kõige("Pole hullu Vihuri mehed, viimati Peipsi taga käies oli olukord poole hullem!").
Selle üritusega kogunes ~4 uut sõjalugu mida saab rääkida.

Halvad: Nendele kes lahingus vigu tegid sai kohapeal nii eesti kui ka inglise keeles selgeks tehtud mis nad valesti tegid, loodan, et nad õppisid vigadest.

Lõpuks tänud korraldajatele hea elamuse eest. Ja suured tänud kõigile vapratele kes koos minuga (üks, kaks, KOLM- kes seal olid saavad aru)
sel ühel korral barrikaadil võitlesid. Meid oli vähe, meil oli nõrk varustus, me vaenlased olid tugevad, kuid me võitlesime ja pääsesime kõik eluga tänu heale meeskonnatööle. See oli üks mu elu parimatest lahingu kogemustest.

PS:redeli reeglid

[Kristjan Oad]

[Lõvi]

[Alari]

Talgud olid toredad, kuid mäng oli veidi kehv. Olin ise kindluses, elagu 13.

Lugedes muljed jääb tekib tunne, et maarahval oli ette nähtud palju rohkem rollimängu kui kindluses viibijatel. Lisaks piiras meie suhtlemist ka see, et väravad suleti üsna varakult ning pärast seda keegi enam sisse-välja ei saanud.

Lahingu ajal passisin tornis, üsna igav, sest seal peaaegu midagi ei toimunud. Prooviti küll redeleid püsti ajada, kuid üks oli liiga lühike ja teine liiga pikk (pandi katuse vastu püsti). Seda redelit kinni hoides, et see ründajatele peale ei kukuks, löödi mulle odaga vastu lõuga, oleks võinud siis vähemalt kätt sihtida, kuid seda ei tehtud. Väljatung polnud edukas, veidi võitlust oli, kuid selle lõpetas keegi, kes mulle kilbiga vastu pead andis, nii et silme eest läks korraks mustaks ja ma ei näinud enam ennast kaitsta. Õnneks oli kiiver peas (soovitan kõigil kiivreid kanda, teeb pimedas võitluse palju ohutumaks) ja midagi hullu ei juhtunud.

[Yrgnaine]

[Lõvi]

[VincentArckharum]

[Bernard]

[eliises]

[cmc]

muljetan siis ka väheke....

üritusega jäin rahule... kuigi suutsin ennast lahingkõlbmatuks teha
see-eest sai rolli mängitud ... nii et kõik maha tahtsid mind lüüa... kuid jamh... ma suutsin ennast eestlaste baaasidesse sisse rääkida (kuigi olin sakslane ) nalja kuipalju

[põrsas]

Minu jaoks oli see esimene larp ning ma jäin väga rahule ootan järgmist aastat [/quote]

[Berethor]

Mingi lahingust pole pilte või veel siis rollimängust rohkem. Lahing huvitaks rohkem nats.oli küll pime aga võik näidata aksvõi neid mis tehtud said siiski

[Lõvi]