Tervitused Lõo Põselt esmalt kallitele ja tublidele mängujuhtidele, teiseks loomulikult väga headele kaasmängijatele.
Lõo eesmärgid rongis olid
a) müüa maha Lagle Keelele (või vajadusel/võimalusel ükskõik kellele muule) venna lambafarmist varastet Marilyn Monroe viimaste sõnadega kassett, millel olevast tekstist oli kaasas ka mp3 ostjale ettemängimiseks
b) leida võimalikult karvane, hea hambumusega ja soovitavalt kuulekas isend meestenäitusele Valgas
Paraku ei läinud kummagagi päris nii nagu oleks pidanud, ehkki Lõo asjade lõppseisu üle ei kurda.. MM viimased sõnad jäid müümata, kuna üle õla kuulsin valesti selja taga istunud äärmiselt tõsiseltvõetamatu tütarlapse nime - Anne asemel kuulsin Lagle - ja mõtlesin, et see pakkumine oli äkki hoopis tema loll nali, mida ta pärast üle kogu rongi kuulutaks. Hiljem käisin siiski veel igaks juhuks mõned korrad mp3-mängijat näpus hööritades rongis edasi-tagasi, et äkki on Lagle siiski keegi muu (ma ju ei teadnud, kes ja milline), aga ei läinud õnneks. Kuna ma ühtlasi kahtlustasin, et vend võis siiski Lagle olla mulle kasseti varguse pärast sappa sokutanud, ei hakanud ma väga avalikult sellega lehvitama ka. Sel hetkel, kui olin otsustanud viimase võimalusena lasta vagunisaatja Irvel Laglet üle vagunite otsida, oli tema juba kaotanud oma hääle. Peagi kaotasin minagi ja sinna see jäigi.
Mehe leidmisega läks aga oluliselt paremini, ehkki võistlusele ma temaga enam siiski ei läinud (võimeid polnud, seega polnud mu meelest mõtet enam jamada). Eriti õnnelik oli Lõo seetõttu, et mees, keda ta päriselt armastas ja kes seni polnud temast praktiliselt väljagi teinud, tuli rongi ja asus kohe suhtlema. Lisaks kutsus ka endaga Riiga ja puha. Suutsin ta isegi ära rääkida võistlusele kaasa tulema (ilma tema enda teadmata loomulikult) - klassi- või pigem kursuse "kokkutulekule"
Üritasin natuke ära rääkida ka venna endist klassikaaslast Taunot, kes karvasuselt ületas Viljarit kordades, aga ta ei paistnud esiteks väga vedu võtvat, teiseks ei tahtnud ma riskida armastatud mehe kaotamisega. Mis teha Bhavanadel on tunded tähtsal kohal, seega jäi võistluse iga hinna eest võitmine armastuse leidmise lootuse kõrval tagaplaanile. Üleüldine kõnevõime kaotus viis Viljari sinnamaale, et ta oli valmis loobuma oma karjäärist Eestis ja kutsus mind endaga ümbermaailmareisile. Kui olin pärast amuleti puutumist kaotanud oma võimed ja pakkumine endiselt kehtis, ei olnud enam ühtegi kõhklust-kahtlust
Kasseti osas oli plaanis vennale vabanduskiri saata ja öelda, kust ta kasseti uuesti kätte saab. Kuna Viljar paistis väga heal majanduslikul järjel olevat (ma eelistasin mitte küsida, kuidas ta sinna jõudnud oli), ei pidanud Lõo enam vajalikuks säärase ebaausa äriga tegeleda.
Lõo küll ei saavutanud esialgu endale seatud eesmärke, aga samas ületas rongireis kõik ta ootused ja lootused. Eritänud siinkohal Viljarile (UL), Taunole (Pagan), Elvirale (Ave) ja madam Lumitšale (Liilia), kelle nime ma ei saanudki mängus teada.. ja kõigile, kelle ma ehk praegu unustasin, aga kellega oli rohkem kokkupuuteid kui vaid nende nägemine
Ahjaa.. mis Lõol täiesti oma õnnejoovastuses ununes, oli üks pisike võtmeke, mille ta leidis "ahvi" endiselt istekohalt (kuhu "ahvi" "talitaja" ta suunas, kuna "loom tahab praegu siin istuda, ei ole vaja teda ärritada").. see võtmeke rändab nüüd Lõo taskus maailmas ringi ja on õndsas unustusehõlmas. Niipalju siis Pandora laeka avamisest