Tia. Viimati olid enamus, keda mina kohtasin, täitsa tavalised inimesed. Need, kes ründasid, olid küll vähe surnumad. Nii et lappida sai, ja palju sai. Minu kaastunne sellele sõjardile, kelle tagumikuhaavad lappimata jäidki, aga noh, ta ei näinud välja, nagu ta sureks nende kätte. Ja hetkel tuli tegelda kahega, kes oma haavadesse oleksid surnud.
Ohjah...ekstreemravimeetmed....