Postitas Tindome 19:29 4. Okt 2009
Ma arvasin, et ma jään mänguloogiliselt täiesti üksi ja mind üritatakse kohe maha lasta ja on variant, et ma üle poole tunni üldse ei elagi - nii et ellujäämine ja suhelda saamine oli meeldiv üllatus ja kokkuvõtteks oli mul lõbus.
Lõpus läks kuidagi uimaseks kogu mängu meeleolu - midagi mõistlikku ette võtta ei oska, kerge suitsidaalsus lööb välja, siis tulevad mingid hulkuvad ideed, et nii ilmselt saaks, aga pole enam aega... Võetakse ette viimase hetke-eksprompte, segamini on mängusisene ja -väline jutt - ja siis ma joon oma õega teed, ilma et ma teda peaks isegi veenma, et ära nüüd tapma kuku, oleme rahulikud. Joome rahulikult tee ära.
Ja siis on kõik maru rahulikud pärast üleüldse.
Issaliel peab nüüd oma moraalseks kohuseks käia oma õe kannul mööda Thanariat ringi ja tappa kiiresti neid, kelle aeglase tapmisega õeke algust on teinud. Kuidas tal see õnnestub, tont seda teab.
Äh, muidugi, kes mul käskis uskuda neid, kes ütlesid, et õde ütles, et tapab kõik ära? (nad olid lõpuks ainult inimesed, hunt teab, mis muljed neile sellest või teisest jäävad).
Kui mitte teha kirega, miks siis üldse teha?!