Parim ja vägagi tõeline riitus oli kindlasti Priiuse Hind 2-l kus mulle kui osalejale tõepoolest tundus, et manatarga (Ylo) väeringis, mida piiravad mustad jõud läheb tõsiselt õhk järjest kuumemaks. See oli tõeliselt väestatud elamus.
Teised 2 meeldejäävat riitust pärinevad Härjapõlvlaste 1 ja 2 mängult, ühes üritati kõrtsis ühendada Shakespeare'i ja Vaimu ning teises üritati "avada" Rasputinilt. Viimase riituse juures minu maani kummardus meie soundimeistrile, kes pani riituse algusse mängima A-teami tunnusmuusika!
Aga riitused a la ma eiteamistehateemesiisriituse või mulonmõistuskadundteemeriituse võiksid küll vabalt olemata olla, see kõlab täpselt arvutimänguri moodi, kes üritab kusagilt cheatcode mängu sisse toksida, sest ise ei saa/oska/viitsi. Mina GM-na vist annaksin sellise mõttetu jamariituse korraldajaile väe ja vaimuga valusasti vastu nina, sest Väega ei mängita. Kasvõi ajutise meeltesegaduse, paranoia vm mängitava käitumise määramisega.
Ise olen GM-na väega läbimõtlematu mässamise eest mängijaid ka vastavalt kohelnud: HP 2-l üks teatav mõõk ja selle vale vabastamine halvas vabastajad nii mõnekski ajaks ära... sest üldteada (mängijatele aga sel hetkel mitte pähe tulnud) asjaolu oli see et excaliburi ei saanud keegi peale Arthuri enda näppida
Mu meelest on üpriski palju ka korraldajate ja platsi GM'ide rida mitte lubada vaimse ninanokkimise riitustega mängu lõhki ajada.