LARP: Fyerellal II: Vanade Varjude Tulek - 19-21. märts

[Telc]

Aitäh korraldajatele. Oli äge mäng.

_____________
ässhõul-tüüpi npc

[hoarmurath]

Inimesed räägivad et nad nägid mängu unes ja mul on üle terve aasta jälle tunne, et ma olen hea larbi teinud. Mõnus. Ja me tegime reedest mängu (olgugi et pausidega) laupäeva ööni. Toit oli hea, mille eest suurim tänu Erlessale, kes GMitöö kõrvalt ka seda tegema pidi, kuna meie planeeritud kokk kopsupõletikku jäi (ja muidu oli ta hästi tubli ka).

Igasugused outrod ja lisainfo saabub nii kiiresti, kui ma asju välja mõelda suudan. Järgmise mängu kuupäev on paigas ja eeldatavasti ei peaks muutuma, koht on leidmisel.

Aitäh teile.

Väga meeldis kevade tervitamine, raamatuga suhtlemine, reaktsioonid majale ja üldse kõik, kuidas te mängisite. NPCd olid ka väga tublid, ja ma olin väga rahul, et nende topelttillikas õnnestus.

Järgmine mäng tuleb hullem.

Teie paranoiaGM Hoar

PS: Kroonikaid ka plz. Ja kui kroonikaid ei jaksa, siis ma ootaks lohesortsidelt seda, et te mulle oma kahetsused saadaks (ei jäänud täpselt meelde).

[Meryle]

Mina olen üks neist, kes mängu unes nägid. Hoar on jälle Sisendusjõuga Gemmi teinud.

Reede õhtul majja tulla oli huvitav. Siin on Emanda märk- kuhu me sattunud oleme? Järgnes raamatuga rääkimine. Ja see oli vaid algus...

Laupäeva eepilisimat momenti leida on päris raske. Kevadmeditatsioon oli tegelasele hea. Altari puutumine tekitas minus vist esimest korda tõsise tunde, et ma käitun oma ametile vastavalt. Intsident puukuuris oli... huvitav ning tegi põhjalikult selgeks liigse lojaalsusega kaasnevad ohud. Puhtast Veest Sündinu pea peale viskamine andis võimaluse pärast tund aega metsas mõelda, mis tagajärjed tol hetkel heana näinud mõttel tegelikult on. Ja ma sain lõpuks ometi eriliselt hardcore'i ravitsemist teha!

Ma olen siiralt tänulik, et rahvas tegelikult ka oli valmis mu jooke tarbima. Valuvaigisti joomine võrdus enamasti vee luristamisega teepuru vahelt...

Tegu oli hea mänguga. Aitäh, paranoiagemm, aitäh, Erlessa.

Teie
täpselt identifitseerimata kosmilises urruaugus viibiv
Ledilien 'Leedi' Daerran

[hoarmurath]

OUTRO:

Teekond tagasi lähimasse külla kulges rahulikult. Vähemalt nii kaua, kuni seltskond nägi taevasse tõusvaid punaseid leeke. Alguses ei tundunud olevat kedagi elavat, mustad surnukehad lebasid maas. Ent sissevajunud võõrastemaja rusudes leidsid nad ghaili, kes tühjalt enese ette vaadates sonis midagi tuleleegist ja Punastest Väljadest. Loherüütel Dyrieni ei olnud leida, samuti polnud mingit väejälge, sest leekidemeri oli kõik enesesse haaranud. Ka ei tuvastanud midagi Hisinarya pilk ega ka poollohede tarkused.

Äkitselt saabus Loherüütel Maelyn, ise meeletus paanikas. Pika jutu tulemuseks olid veel hullemad uudised: printsess ja Niemar olid võetud tundmatu jõu poolt, mis oli ta enda maasse matnud ja sinna jätnud. Enese väljakaevamine oli tal võtnud terve öö ja pärast seda oli ta liikunud siiapoole.

[Emeriel]

Pildid: http://picasaweb.google.com/Siiri.Kumari/MonaLarp#

Mängijaid oli vähe, seetõttu pole ka pilte eriti palju - 63. Loodan, et kõik said kenasti pildile ja on tulemusega rahul. Mängijate säästmiseks välguga ei pildistanud, seega on osad pildid udused.
Loodan, et meeldis.

[Melian]

Mängijad paistsid tegevuste ja mõistatuste küllusest täiesti koormatud olevat. Ravijooke kulus vist liitritena
NPC-d olid küll mõnevõrra segaduses, kuhu suunas nad siis mängu liigutama peavad. Kahe NPC omavaheline võitlus tekitas juba rohkem PC tunde - kumb siis peaks ploti seisukohast peale jääma? Aga noh, lõpuks said mõlemad oma pahelised plaanid ellu viidud, juhhei.

[Shirotoki]

Mängus oli väga müstiline ning põnev õhkkond. Väga lahe oli.
Ootan huviga järgmist

[Katzenminze]

Ma ei tea, kuidas teistega, kuid minu süda jättis küll löögi vahele, kui maja juurde jõudsime. Pime õhtu, vaikus, kuskil haugub koer... ja maja uksel on verine Emanda Silm. See, et see oli OG paberist ja lipendas, tegi asja vaid õudsamaks. Täpselt nagu mõne kehva Hoolywoody õuduka algus.. ja meie kõndisime rahulikult sisse. Ime, et me ellu jäime. Ausalt. Ma ei suuda siiani uskuda, et ma jäingi ellu, mis sest ,et kergelt põlenud (Aitäh, Pätakas! Kohe näha, et noor ja loll, ei oska enda kilbi ohutusnõuetegagi arvestada! Jätame nüüd meelde, et tulekilbiga ei minda teisele lohesortsile väga läehdale, kui neile just sihilikult ei taheta haiget teha, eks? ) ning vägagi sassis olekus.

Hetk, kus raamat minuga Rääkis, oli teine kord, kui külm jutt seest läbi käis. Ma vist terve mängu jooksul ei liigutanud ennast enam nii kiirest kui tol hetkel. Või siiski, ka siis, kui raamat minu ja Leediga rääkis, tegime mõlemad samal hetkel päris nobeda hüppe selle poole. Väike raamat, aga kasutas nii suuri sõnu. Häbematus missugune. Muideks, Mona, vabandust, et ma selle esimese 20min jooksul puruks viskasin, see tõesti polnud nii mõeldud! (Aga tõesti, viis peavaluhoogu väga lühikese aja jooksul oli Dyreni jaoks natuke liig!)

Isiklik läbikukkumine nelja väekivi mitteleidmise näol oli küll natuke nukker, kuid nojah, mis parata, loogika ja kastist-väljas-mõtlemine pole kunagi mu tugevaim külg olnud (Psst! Ja teinekord pange puu otsa punased õunad, larpar on loll ja pime! ), kuid noh, lõpuks said väändunud elementaalvaimud siiski oma vidinad kätte, nii et lõpp hea, kõik hea?
Kanderaamil oli üliäge kõikuda, muideks. Selline tunne oli, nagu hõljuks õhus. Need paar korda, kus vennakesed tulesortsid libastusid, võtsid küll südame alt külmaks, kuid õnneks seda väga tihti ei juhtunud. Aitäh, et te mind päriselt ka vedada viitsisite!

Kergelt nukker oli ka vaadata, kuidas maalingud, mille kallal Melian päris tükk aega oli vaeva näinud, kadusid loetud minutitega pärast minu korduvaid kokkupuuteid lumega. Sealt tulenevalt pean ma tänama teid, kes te mulle keepe ümber panite, muidu oleks külmetus vist soolas olnud Järgmine kord tuleb ikka kindad ja keep kaasa võtta, kui "korraks ukse peale vaatama minna, mis seal toimub".

Väga hea mäng oli, pole midagi öelda, kohe kindlasti üks mu isiklikke lemmikuid. Toit oli ka super! Kuigi mina enam Telc'iga ühes toas ei maga: ma sain öösel mitu head minutit peadmurtud selle üle, et mis paganama õõvastav krigin see on. Hambad olid


Teie kergelt piparmündihõnguline ning väga põlenud
Dyrien Talay.

[Iardacil]

Oh.. ma lõpuks leian ka natuke aega, et oma muljed kirja panna. Pildid (mida just ei ole palju) tulevad ka. Aga nende puhul pean ma ootama hetke, mil mul oleks natuke aega nendega tegeleda.

Mulle hullult meeldis mäng. Mulle meeldis see mängijate arv, sest ausalt.. kuidagi optimaaln tundus. Kõigil oli tegemist, keegi kõrvale ei jäänud, GM-id said oma aega igaühele natuke anda.. Selles mõttes toimis väga hästi.

Lugu oli väga intirgeeriv ning see kus me lõpetasime mängu lõpus.. veel intrieerivam. Ise olen toimunud väga rahul. Palju sellist mõistmatut.. ja palju versioone, mille puhul ei saa kuidagi kindel olla, mis neist on tõsi ja mis mitte.

Mulle hullult meeldis see raamat. Kohalik google.. täiega Kui ta vaid annaks selgemaid vastuseid aga ei.. see oli meeletult põnev ja väga kavalalt lahendatud infoallikas.. tuli ikka hoolega pead murda, et vastuseid kätte saada aga see info.. ma usun, et see oli seda täiesti väärt. Ning klotsid ka.. Oh.. kes oleks uskunud, et me kõik tahame hullult klotsidega sõnu ritta seada.. Jälle, väga kaval mängumoodul.. töötas hästi.

Ma arvan, et minu üheks paremaks momendiks jääb Mirjuga klotsidelt laste asukoha teada saamine ja siis seda otsima minema.. pimedas.. üksi metsas.. ma oleme seal müüri ääres.. vaatan.. siin ei ole ju mitte midagi. Panen käe sisse ja tunnen, et oot.. ongi.. üritan seda siis kätte saada.. mingi riide räbal või.. Mirju justkui juba taipab, mis see on aga mina arvan, et mingi jonnipunn või midagi (klotsid meil juba olid.. ja lapsed ju.. miks mitte mingi hull jonnipunn kuskil pimedas sünges metsas).. Teen selle riideräbala lahti ja me mõlemad kiljatame Mirjuga kui pealuud näeme. Ülimalt sünge moment.. ja see hingede vabastamine.. laul ja küünlad ja.. stiilne..

Ehk jah.. Suur aitäh Mirjule.. keda ma ilmselgelt igasuguseid imelike asju tegema tagant ussitasin.. aga meil oli päris põnev ja kui asjad vähegi nii lähevad nagu raamatud ja kivid ja muud lubavad, siis... läheb meil elu ainult huvitavamaks.. Ning siis muidugi mu sünge kaaslane.. sellekohapealt tundus mulle, et seekord tuli see teatav paranoia üksteise suhtes palju paremini välja.. Ning muidugi suur hunnik lohesortse.. üks vahvam kui teine.. Puhtast veest sündinu.. seestatud kes teab kelle poolt (kehv mälu nimedele ) Ma nii oleks tahtnud temaga rääkida.. aga ei.. keegi otsustas ta pea ees lumehange kukkutada. Ning metsas kurjast vaimust vaevatud lohesortsi taga ajada.. see oli ka väga vahva moment.

EHk siis.. minu arust üks väga hea mäng.. Palju tegevust.. palju infot.. palju storyline millele otsa vaadates on nähe.. et need on olulised... ja neid saab tulevikus kindlasti vaja olema.. ja see kus me lõpetasime.. ehk.. aitäh GM-idele hea mängu eest

[Irve]

Korraldajad võivad siinkohal vist omale pai teha. Nii positiivset vastukaja näeb harva. Ses mõttes, et isegi minul kui mängul mittekäinud inimesel tunduvad osad teie ideed päris toredad.

[Erlessa]

Klotsid me muide leidsime pööningult reede päeval kui me seal käisime, nii et see osa oli täiesti impro ja nii tore, et see teile meeldis!

Ma loodan, et te andestasite mulle mu kohatise ebakompetentsuse GMina - see oli mul vist alles teine mäng gemmata ja lisaks poole kohaga (või ennemini vist ikka täiskohaga suht :/) Köögi-Kati olemine takistas ka asjadel vajalikku pilku peal hoidmast.

Teie Erlessa.

[hoarmurath]

Võiksin lisaks lahata, et mis osa oli impro ja mis mitte, aga ma arvan, et kõigil on huvitavam, kui te seda veel teada ei saa.

Ma olen väga õnnelik, et meeldis, eriti kuna mitmed on üsnagi kogenud mängijad ja mida rohkem larpe vööl, seda raskemaks üllatamine läheb. Kindlasti on ka asju, millest õppida tuleks, aga üldmulje jäi mul kui korraldajal endalgi positiivne, nii et teotahe on olemas.

Ootame ka kõiksugu kroonikaid, edasisi plaane ja teooriaid.