suured mängud ja Kõrvalised Tegelased

[hoarmurath]

Mardi poolt välja toodud väga hea point: kui tegelasel on midagi kaalul, muutub tegutsemine palju pingelisemaks ja huvitavamaks.

[Irve]

Paranoias on nendeks samadeks hoobadeks salaühingud, teenusgrupid (st sinu töökoht) ja fiktiivsed süüdistused, mida maalim genereerib.

See on muide minu 5001 postitus selles foorumis

[Hellera]

Teema üle mõeldes tundub tõesti, et enamasti sõltub siiski mängijast, kas tal on huvitav või mitte. Ja kogenematutel mängijatel on alati keerulisem oma rolli huvitavaks mängida. Millest lähtub, et nad vajavad rohkem mängujuhi ja kaasmängijate abi? Ja asi jõuab jälle algusesse, et kuidas neile see värk siis huvitavaks teha... millist tõukejõudu nad vajavad... see kõik on nii meeletult individuaalne ja eriti suurt mängu korraldades, kus mängujuhid inimesi ei tunne, on seda keeruline välja mõelda. Kas tuleks lasta mängijatel (osaliselt) ise rollid kirjutada? Ent kogenematu mängija ei oska ka oma rolli ise huvitavaks kirjutada...

Omast kogemusest võin öelda, et viimasel Beleriandil suvalise lauliku mängimine oli väga äge. Meie kambal oli kolme peale ka väike plotiliin - aidata soomlasest seestatud haldjanaist, aga selle lahendasime siiski suhteliselt kiirelt. Põhilise aja me lihtsalt kas jalutasime, tantsisime või ajasime juttu kas maailmast lähtuvatel teemadel või selle üle, mis parasjagu toimus. Ühesõnaga tehes seda, mida meie tegelased oleksidki pidanud loogiliselt võttes tegema. Ja väga äge oli.

Alati nii ei tahaks, aga vahelduseks oli suurepärane mängida taustarolli. Kaasa aitas ilmselt ka see, et maailm oli mulle tuttav.

[k2rts]

selle seestatud haldja aitamisel andsin isegi mina teile abistava käe