See, et äraminekuga niimoodi läks, ei vähenda tegelikult sugugi mängujuhtide eelnevat vaeva. Üldiselt mäng ju sujus ja kõik said mängitud/madistatud? Igastahes mina isiklikult jäin päris rahule. Suur tänu teile tehtud töö eest!
Võib-olla kõige muhedam rollimänguline moment oli vennakse muinasjutt vahvast Vincent Lannisterist, mis ilmselgelt teenis teatud eesmärke, millest Donella loomulikult aru ei saanud. Kahju-kahju, et ei olnud võimalik kordagi neist asjadest nelja silma vahel rääkida.
Ja kõige ehmatavam(ja naljakam) moment:
Kaks noorukest tütarlast pärast oma kaaslaste surmamist ülekaaluka väe poolt on plehku pannud ja jõuavad oma varasema laagri juurde. Loomulikult sinna jääda ei saa ja otsustatakse paar vajalikku asja kaasa võtta eesolevale pikale teekonnale. Telgis on aga kottpime, ahi ei põle ja latern on kustunud. Tuleb liikuda mööda telgi ääri... Mõlemad on juba telgis sees. Ja äkitselt:
A: *kiljatus* (Sest esimene neiu astus kiljujale peale)
B: *kiljatus* (Sest väga jube olukord on)
C: *kiljatus*
A: "Kes sa oled?"
B: "Kes
sina oled?"
C: "Kes sa oled???"
Vooluga tuleb kaasa minna.