Huvitav täitsa oleks teada, kui palju siin püha tõde kuulutavatel lastekasvatus- ja pedagoogikaekspertidel ka endil lapsi on? Või kasvõi mingit teoreetilist baasi peale iseenese tarkusest väljamõeldu? Ma olen nimelt tähele pannud, et taolised maksiimid on kuradikiired murenema oma mudilaste tekkimisel.
Aga tõsi ta on, lapsega koos vanem ei ole võimeline rolli mängima, ega ka mängu juhtima. Kurb, aga tõsi.
Edit: Selle vanarahavatarkuse kohta ütlevad targad koolitajad nii: Lapse suurim eeskuju on samasooline lapsevanem. Ja mõjutavad ning järgimist leiavad just käitumismustrid, mitte jutt. Mina sain sellest aru nii, et kui tahad oma last kasvatada, kasvata iseennast.