Väga lahe mäng oli! Tänud kõigile korraldajatele ja mängijatele ja eraldi veel mänguvaimule, kes ka suvatses kohale ilmuda. Mina sain Gaimani-laksu kätte küll ja varsti tahaks veel
Muhedaid hetki oli päris palju ja kõigi tegelastega, kes silma-kõrva jäid, ei jõudnudki lähemalt suhelda. Seda enam, et koguaeg pidi üsna valvas olema, et maine vara ikka alles püsiks. Kord lendas ridikül kohaliku poltergeisti käe läbi kapi otsa, kord läks mu eriline vanadekodu sondivoolikust vormitud kokteilikõrs lendu ja mängu lõpuks oli ka inglike oma tagumiku ära kaotanud - ja seda jäädavalt. Aga see kõik ainult suurendaski kohalikku koloriiti.
Kujunesid mitmed lahedad kõrtsifilosoofilised jutuajamised, näiteks väga väljapeetud isand Kadedusega. Äriasjad läksid ka enamvähem hästi, nagu näiteks seegi mõte, et oma vanadekodu visamad hinged vanapagana kõrtsi pehmenema kupatada, kuigi tõhusamad diilid jäid veel pooleligi. Isand Hamstri ees tuleb muidugi veidi vabandust paluda, sest see pirakas "väge" täis purk laual oli lihtsalt metafüüsiline bluff. Purk oli kena, aga ta tõbras ei pidanud väge kinni, seega villisin selle teise pudelisse ümber ja purgi enda lasin kaelani kraanivett täis. Et noh... ilus purk ja las ta siis olla seal laua peal
Kuna tegemist on metapurgiga, siis seda keegi ju ei näe, eksole. No... nigu põhimõtteliselt ei näinudki, aga lihtsalt korraga hakkas igasugu toredaid pakkumisi tulema ja mina muidugi tundsin siirast rõõmu selle jutu rääkimisest, et jaa... halloween ja mardipäev ja eks viimasel ajal ole seda väge ka kenasti juurde tulnud ja.
Pangalaenujumal tegi tegelikult päris hea pakkumise, aga kuna mul seda pärisväge ikka üsna napilt oli, pidin ära ootama, et äkki õhtu edenedes tuleb midagi veel paremat. Aga siiras rõõm oli kuulda tema üha ahvatlevamat pakkumist, mis viiest fanaatikust mõne tunni pärast juba Mardusele pühendatud laulupeoks arenes, ja sealt omakorda öiseks laulu-tantsupeoks. Nii, et siiras vabandus, et ma lepingule kohe alla ei kirjutanud, kuigi Hamster oli iseenesest ju väga proff - mulle lihtsalt nii õudselt meeldis neid jutte kuulata!
Ja Kolja oli ka väga vahva! Ta elas ilusasti kõik meie kimbutamised üle ja tegi kõrtsi pidutsema tulnud tädikestele palju nalja. Ning nagu ma aru sain, suutis ta lõppematust mölisemisest hoolimata näkile siiski päris kobeda jalamassaazhi teha. Mis muuhulgas ka publikule rõõmu pakkus kogu selle situatsiooni visuaalselt hästiõnnestunud lahenduse tõttu.
Ja siis meeldis mulle ullemalt äriasju arutada ühe tavainimesest mainekujundusspetsialistiga, kes kahjuks enne äriplaani täielist väljamõtlemist ja töössevõtmist kuhugi ära kadus, aga selle rõõmu üks olulisi põhjuseid on pigem meta. Et nii tore on vahepeal kuulata kedagi teist sellist turundus-ullu juttu ajamas
Kaval Ants oli ka hea nali. Kuidagi eriline oli istuda...
Ühesõnaga, lahe mäng oli, kift-sobiv-eriline keskkond, ehedad tegelased, mängida oli lihtne ja hää, no mida veel tahta.. Muusikud olid ka stiilised ja..
Vast ainult see mängu äralõppemine tuli natuke liiga kiirelt ja ilma vurtsuta, aga see on väike asi ülejäänud rõõmu kõrval. Et jah, jätkumängu võiks küll!