Kohtumine Maamõisas: uudised Sutekilt, tänud ja muljed

[Liilia]

Olgu Kõigelooja kiidetud, kes võttis oma nõuks lasta asjadel sedapidi kulgeda.

Avestiitide kanoonik Briana Ezrela, kes oli kutsutud lähedal asuvast kloostrist kohale, ei olnud oma sealviibimise üle kõige paremini meelestatud, siiski tänu Kõigelooja abile jõudsime me tõele lähemale.
Ketserid peavad saama oma karistuse ja hoidku Teid kõiki Püha Leek igasuguse õnnetuse eest!

Aadlikud peaksid silmas pidama, et patud, kehtivad ka nende kohta!
Palun andke siis teada, need, kes nende vastu ei eksinud: uhkus, laiskus, ahnus, iha, vande murdmine, viha, kadedus, Kõigelooja teotus, ketserlus, deemonite kummardamine.
Siis me vaatame, kas annab midagi ära teha patukahetsuse osas...

Olgu Kõigelooja Teiega!
Avestiidi kanoonik Briana Ezrela
__________________________________________________
Inkvisiitor? Mina???
Kas keegi mingit tunnistust nägi selle kohta
__________________________________________________

Ma tänan Teid väga meeldiva mängu eest!
Oli väga tore nautida mängu kenas kohas, suurepärases seltskonnas ja fantastiliste kaaslastega.
Mängus oli palju huvitavaid lähendusi ja läbimõeldud olukordi, mis tõesti saabusid üllatustena.

Vabandan kõigi ees, kelle peale ma põhjuseta karjusin ja "küsitlesin"!
Eriliselt huvitav oli vestelda ja kimbutada Kuberneri kaaslasi - neid, keda tuppa ei lastud ja kes ust valvasid, Karli tegelast ja vaeseid kirjutajaid ja oma usukaaslasi.

Vestlus vaegkuuljast inseneriga, mis siis sellest, et seda vist kogu saal kuulis
Ning Li-Halani tüdruk, kelle tegevuse tagamaad alles paljastuma hakkavad järgmistes mängudes.

Minu siiras imetlus kuulub meie talupojale! Kellele loodan, et see ESIMENE MÄNG ei jää mitte viimaseks, ja kelle rollimängimist oli äärmiselt nauditav jälgida.
Kes oma esimese mängu nii puhtalt teeb....


Kahjuks ei saa ma rohkem kirjutad ja ka täpsemalt mitte, seoses järgmise mänguga...
Kuna mängueufooria pole veel kohale jõudnud ja mänguahastus ka mitte...ehk vigastest kohtadest kunagi hiljem, kui need milleski avalduma peaksid, milles ma kahelda julgen...

PS.
Mängujuhtidel on tekkinud halb harjumus, lõpetada mäng KÕIGE PÕNEVAMA KOHA PEAL!
Sellised vead on äärmiselt kahetsusväärsed loodame, et nad seda viga tulevikus tõsisemalt vältida püüavad.

[Tanel]

[inwe]

suurimad tänud mängukorraldajatele ja kaasmängijatele, see oli üks tore õhtu.

ma alustaks negatiivsemast ja kordaks seda, et ka mulle jäi mulje, et kui ma Li Halani saatkonna juhina olin selgeks saanud, et kõik ülejäänud Tähtsal Suletud Uste Tagusel Koosolekul mitteviibijad teavad enam-vähem sama palju asjadest kui mina, siis möödus umbes tund aega, mil mul ei olnud mitte midagi tarka teha. mul ei olnud lisaliine, mida ajada, ja meeldivast seltskondlikust õhkkonnast oli asi kaugel, nii et ka lihtsalt vestlemine kippus soiku jääma. see on igati loogiline, et auline hertsoginna arutab asju kuberneriga kuni asjad on selged, aga no GMid, te oleks võinud seda ju ette näha ja meile mingitki tegevust anda. kas või meelelahutust, suurepärast romantika-ei-ole-surnud halofilmi näiteks, ja siis oleks leedi Saidah saanud autogramme jagada.

kui maja ründavad jõud olid mõeldud ülejäänutele tegevusena, siis see ei õnnestunud umbes 2/3 ootava seltskonna puhul, kellele öeldi, et kõik on kontrolli all, hoidke ustest eemale. sellega seoses on mul veel üks etteheide konkreetselt personaalGM Mimicule - ma ekstra küsisin kas mängu mingi osa toimub ka välitingimustes ja sa ütlesid et ei, pole ette nähtud! mistõttu ma ei võtnud kaasa mingeid IG üleriideid, mistõttu ma ei saanud ka ise endal elu huvitavaks teha kas või verandalt toimuvat jälgides.

aga muidu oli väga lahe mäng.

aadelkonna tipp oli tõeline aadelkonna tipp, ja kui keegi alamatel astmetel (kuhu kuulusin ka mina) kippuski oma kombeid unustama, siis võib selle panna pingelise õhkkonna süüks. erinevad saatkonnad olid kenasti eristatavad - militaarne ja reserveeritud Hazat, säravad ülikuldsed Al Malikid, kergelt ülbe olekuga Decadosed ning koos Li Halanidega oma vähesuse tõttu tagaplaanile hoidvad Hawkwoodid. ja muidugi suurepärane teenijaskond.

relvad olid lahedad ja andsid palju juurde. kui rõivastuses jäi mu meelest natuke futut väheks, siis relvad kompenseerisid seda oluliselt. ja üks uksel seisvatest turvameestest nägi kahtlaselt ur-ukari moodi välja...

lisaks loomulikult niiiiiiiii palju lahtisi otsi ja paljutõotavat tulevikuks, kindlasti ootan juba järgmist mängu.

Baronet Mei Lan Li Halan

[Zeek]

Tema Kõrgeaususe Suteki Printsess Elena Cindias Victoriana Castenda de Hazati nõunik markess Alexandra Wilhelmina Isabela de Mariana de Hazat toob teieni oma tervitused ja tänu.

Tänud GM-idele võimaluse eest mängida esmakordselt rolli, mis tähendas kaasviibimist kinniste uste TAGA. Tänud Tema Kõrgeaususele usalduse ja ordeni eest. Tänud kaasmängijatele ja vabandused, kui ma ei suutnud alati rollile kohaselt sõnu seada, kuid ma luban end järgmiseks korraks parandada ( nimed pähe õppida ja veel hoolsamalt maailma tausta lugeda) - lootuses, et see kord ikka tuleb ja õige pea .

On igati häbiväärne, et Tema Kõrgeausus saadeti sellisesse kohta ilma piisava/kohase saatjaskonnata ja veelgi hullem - ilma piisava informatsioonita. Kuigi Tema Kõrgeausus tuli olukorrast välja hiilgavalt nagu alati ja väärib igakülgset ülistust Suteki saatuse pärast muret ja hoolt tundmise pärast ning Suteki tuleviku parimal visil kindlustamise eest, on siiski laiduväärne, et Tema Kõrgeausus oli sunnitud leppima pea olematu turvameeskonna ja saatjaskonnaga ja ilma käskjalgadeta, rääkimata teenindavast/abistavast personalist ja toatüdrukust, mistõttu Tema Kõrgeausust olid sunnitud riietamisel abistama tema nõunikud (ennekuulmatu!). Nagu Tema Kõrgeausus juba mainis, põhjustas infopuudus suuri kahtlusi, mille alt ei jäänud välja ükski tegelane peale Tema Kõrgeaususe ning ükski sündmus. Ja oleks siis keegi neid kahtlusi leevendanud? Ei, tundus, et pea kõik tegelesid enese aina sügavamasse võrku mähkimisega... Tõsi, lugupeetav Imperaatorlik Saadik hüvitas suure osa oma eelnevatest "vigadest" ulatades ühe teatava abivahendi Tema Kõrgeaususele, millega ta tõusis vähemasti minu silmis üsna mitu pügalat, ja seda hoolimata üleastutud keelust selliseid vahendeid üldse mitte kaasa tuua. Minu lugupidamine.
Neile, kel ei õnnestunud juures viibida teadmiseks, et kuigi see kaua aega võttis, oli kinniste uste taga arutatamist nauditav jälgida - kuidas "kaks kõva kivi" teineteisel juhet kokku püüavad ajada, laskmata pingel hetkekski langeda. Respekt.
Maaisand vabahärra Karl Friedrich Salazar de Guerrera Hazatile, kes tundnud ennast "pisikese mutrikesena ja pisut segaduses" - ma väga vabandan, kuid ülevaltpoolt vaadates pidas see ka igati paika - täiesti tundmatu pisikese maamõisakese omanik, kellest keegi kuulnud polnud ja kes seni millegagi silma polnud paistnud ja kes ei asu aadlikeredelil just VÄGA kõrgel peabki ju alles endale nime tegema . Kiitus ja lugupidamine asjaliku ja asjakohase (kuigi kohati pisut kahtlasevõitu) tegutsemise eest ning õnnitlused aadliredelil ülenemise puhul.
Tema Kõrgeaususe teisele nõunikule baronet Friidik Raul Sigfried Villegas Hazatile - juhul kui Te tõepoolest soovite Tema Kõrgeaususe silmis tõusta, tasuks PALJU sagedamini silmapiiril püsida ja väga palju sagedamini ette kanda. Teie ja Tema Kõrgeaususe saatjadaami (kellel küll oli põhjendatud vabandus tervisliku seisundi näol) pidev ülesotsimine sundis mind eemal viibima Tema Kõrgeaususe seltskonnast, jättes ta üksi, ilma usaldatava turvameeskonna ja oma lähemate saatjateta, olukord, mida sedasorti situatsioonis mitte mingil juhul ei tohtinuks sündida lasta! ja mis võinuks kaasa tuua katatroofilisi tagajärgi. Õnneks oli siiski Kõigelooja meie poolt ja kõik läks hästi. Samas minu õnnitlused aadliredelil tõusmise puhul (Tema Kõrgeausus toimib vahel müstilisel viisil, kuid see on tema õigus). Kiiduavaldused ja õnnitlused turvameeskonnale, keda me küll mängu jooksul ei näinud, kuid kellest me paljugi head kuulsime.

Aitäh veelkord kõigile kellega mängus suhelda õnnestus (kuigi teid ei olnud sugugi nii palju kui soovinuks) ja GM-idele (kellelt küll soovinuks vähem paranoiat ja rohkem infot, s.h. aadlinimesid KOOS neid mänginud isikute nimede ja soovitavalt nägudega - no ei suuda kõike eelnevalt pähe õppida kui ei tea, millise inimesega nime kokku panna).

Millal järgmine mäng on?!?
*haarab kalendri ja sirgeldaks õige nädalavahetuse peale kohe paksu punase vildikaga suuuuure ja rasvase ringi

[Aweron]

Prohveti Valgus ja Mantiuse Kilp hoidku Teid kõiki!

Miinused:

- Alguse briif ja venimine. Kolm tundi on ikka päris ränk passimine, neile kes kohale saabusid varem või õigeks ajaks. Enamus briifist oleks võinud ka kokkuvõtliku teksti näol peale mängijatele saata.
- Minu jaoks oli natuke ebaloogiline ja häiriv see terroristide sissesadamine _peale_ Sümbiondi jama. Muidu väga ilusti sooritatud ja tore aga kuidagi ei läinud eelnevaga kokku. Kiriku sektide nõukogu üleval oli just otsustanud, et kuskil aadelkonna hulgas on keegi infesteeritud ja nüüd võetakse kõik järjest ette (kuidas täpselt, oli veel selgusetu), kui "vabadusevõitlejad" sisse sadasid. Sinna see mõte kaduski...
Samas meil oli tegemist SÜMBIONTidega, kelle pärast on juba kolm Impeeriumi planeeti põmst klaaskeradeks lastud ja minu kehastatud lahingvend koledasti soovinuks orbiidilt "ohtlik-lähedale" tulelööki tellida
- Osadel tundus pisut igav olevat, nagu enne mainitud. Kui Suured Kalad nõu peavad, peaks ka pisematel teha olema midagi


Plussid:
-Kostüümid olid vahvad. Li Halanid, al-Malikid, kogu muu seltskond oli puhas ägedus.
-Sümpsid olid faking hirmsad. Kui esimene seal tiibade vehkides võsast välja kargas, tundus ta umbes 4 korda suurem, kui tegelikkuses.
-Mul personaalselt oli tegevust palju, kahjuks ei saanud küll kõigiga vestelda, kellega oleks tahtnud aga ringisebimist oli piisavalt nii vägivalla kui ka suhtlemise vallas.
-Kiriku tegelased olid kõik toredad
-GM-e jagus igale poole.
-Mängujärgne mull ja saun (geelivaba pea for teh win!) olid ka mõnusad.
-Dekoratsioonid seintel jms. Näha oli, et oli vaeva nähtud.

Ilusad hetked mängul.

Hiilime vana relvavennaga pimedas metsas rünnatud talu poole, relvad valmis. Märkame mingit valgust ja siis kargab näiliselt terve metsatäis sümbionte meile kallale. Põgeneme ummisjalu, tee peale kõva häälega arutades:
"Nagu vanadel aegadel, eh?"
"jaaah, aga siis oli meid terve kompanii"
"mhmh ja kõik jooksid!"
*kahehäälne naerulagin*

Enne metsa minekut
"Gaabriel, ma luban su metsa ainult siis, kui kohe tagasi jooksete! kuuled? Gaabriel, vaata mulle silma ja ütle "luban, et ma ei lähe sümbionte mõõgaga lööma!""
"... mõmin-mõmin... luban.... porin-ümin...."


Kirikutegelased aruvatad Sümbiontide probleemi kui kõlab akna taga koputus
"Oot, me oleme ju teisel korrusel??"
Akna taga oli kurva näoga Stu tegelane, kinnitamas et ta pole Sümbiont.

Täisvarustuses ja rõngassärgis teiselt korruselt köie abil redelist allalaskumine, et terroriste nottida. See katuseplekk oli muideks _ülilibe_.

Turbanpeadega arutamas nende "tagasihoidlikkuse" üle
"ütlesin siis rätsepale, et ei, ei taha teemate oma kullast rüüle, tagasihoidlik peab olema!"

Üldiselt oli väga tore. Aitähh

Vend Gaabrielil tekkisid küll teatud moraalsed dilammad nüüd, mistõttu ta läheb oma ordu Meistritega nõu pidama, nii et kas me teda järgmine kord näeme, ei tea. Kuid ta hoiatab siiski, et kui keegi veel peaks kunagi katsuma takistada Amalthealast inimesi ravida, tuleb sellel inimesel tema ees vastust anda, olenemata tema seisusest

[Lee]

[Tindome]

Ah, ma unustasin Just Õigena Paistvate tegelaste hulgast Liisa Kirjutaja!
Aga kuna tema ameti juures oligi oluline olla märkamatu ja soliidne, siis võib öelda, et minu unustamine näitabki kõige paremini rolli absoluutset õnnestumist (vähemalt eemalt vaadates).

Ja mõistagi ei ole minulgi etteheiteid mängijate loogiliste otsuste osas =)

Üldiselt oleks kroonikat palju mugavam teha, kui saaks nimed ja mängijad vähemalt nüüd paralleeselt kätte - siis ei pea kasutama lausejuppe "see Kuldmarja mängitud Decados" nt ja saaks Ilusti kirjutada.

[Trexxx]

[logerin]

[Lee]

[Xan]

[Paganarh]

Mina olin siis Rüütel Freidrich Hapsburg, Tema Kõrgeaususe Kuberneri käsundusohvitser

Nooh, nalja sai. Kuna õnnestus olla pidevalt sündmuste keskel, igav ei hakanud. Aga enne siis negatiivse asja eest ära, et heani jõuda

:
- Mängu alguse venimine. Sai arvestatud Tartust sõitma hakates eesmärgiks pool tunnikest enne kogunemist kohal olla, et saaks asjad kõik ära sättida, vajalike inimestega ära rääkida, kell 16 oleks briifing ja siis läheks lahti. Nii see muidugi ei läinud. Auväärt hilinejad, ärge hilinege Ma oleks rahulikult saanud veel Tartus paar tundi omi tähtsaid asju ajada mitte kummi vilistades õigeks ajaks kohale tormata, et siis verandal mitu tundi suits suitsu otsa lasta


:
- Mängijad. Kõik olid väga ägedad. Nooblitel ninad püsti nagu peab, NPC'd olid suurepärased (nii sümbiontide kui terroristidena). Erilised tänud:
* vend Gaabriel! Jälle saame kuskil kokku ja jälle läheb mingiks jamaks. Seekord me isegi ei andnud lubadust järgmisel korral kohtudes üksteist teretada ja siis eri suundades võimalikult kaugele ära joosta
* leitnant Amber - oma turvamise kohustusi võtsid sa tõsiselt JA nägid seda tehes hea välja. Usun et olime hea tiim aga peame vist mingi käemärgid kokku lepppima järgmiseks korraks, ha.
* talumees - väga hea rollisaavutus!
* lisaks veel meeldisid mõlemad kirjutajad, noor Hawkwoodi leedi (kes minevukusoppa välja kaevandas- vabanda, ei jäänud nimi meelde) ja veel mitmed inimesed kellega kokkupuude oli. Sümbiondid oli kõhedad ning terroristid väga ägedad (kui üritad langenul haava siduda ning sinu meelekoha juures on väriseva käega hoitud püstol, käe omanikuks suurepäraselt välja mängitud poolpaanikas terroristist talumees, siis võtab ikka junni jahedaks küll. Ma oleks pidanud ootama oma enesetapjaliku rünnakuga, aga ma ei teadnud et abi on tulekul.)
* Xan ja Lee, teid kahte laua taga asju arutamas vaadata vahepeal oli põnevus omaette, väga meeldisid teie rollid.

- Ma olin see õnnelik, kellel oli tegevust üle pea. Pidevalt toimus midagi ning isegi ukse juures valves seismisel käisid silmad ringi kahtlaste liikumiste ja kujude osas. Ma ei julgenud jupp aega morssi ja kommegi võtta, kuna kahtlustasin et neis on äkki midagi sees. Mingi hetk andsin küll alla, eriti pärast vend Gaabrieliga luurelkäimist ja pimedas metsas jooksmist Nii jäidki mitmed teemad jätkamata, eriti see minu pere ajaloo liin. Hunnik asju jätkumänguks.

Üldiselt võiks jahvatada sel teemal veel kõvasti aga aitab kah.

Suur tänu GM'idele ja mängijatele vägeva mängu eest, paljud situatsioonid jäävad veel pikaks ajaks meelde. Kahju et teiega ei jäänud sumisema, kuid oli vaja teele asuda (kell 5 hommikul olin Tartus kodus, hehe)

PS. dokumendi avalik ettelugemine oli suht lambikas. Seda jama kõva häälega edasi anda, õigetes kohtades pausi tehes, olles selle enne 1 korra läbi lugenud käis mulle üle jõu

[Dracas]

Tervist, mina olin see õnnetu talumees kelle kodu, naine ja elu kõik sellel jubedal õhtul oma otsa leidsid.

Kuna tegu oli mu esimese mänguga, on mul raske seda kogemust millegi muuga võrrelda, kuid kõnekas on ilmselt see et ma ülejärgmisel päeval ei saa endiselt lahti pidevatest flashbackidest kus ma põgenen metsas jälitajate eest, mind talutatakse mingisse sätendavasse peosaali mis on täis udupeeneid aadlike pitsides või kus mind pinnitakse püstolitorude ees.

NPC seisukohast tundsin veidi puudust oma rolli selgusest. Sain natukene vastakat infot oma talu rünnanud jõudude kohta nii, et algsest 'ritsikate parvest' pidi sündmuste käigus arenema 'inimesesuurused mutandid'. Tõenäoliselt saab seda kõike põhjendada kerge shoki ja paanikaga milles vaene mees pidi olema langedes säherduse rünnaku alla, kaotades naise, kodu ning olles nakatunud... millegi jubedaga.

Hästi tore oli kuidas kõik tegelased püsisid rollides, tehes ka minujaoks selle lihtsamaks.
Aitäh teile kõigile ja loodan ka järgmine kord kohal olla

[Sprot]

[Lee]