Postitas Sorontur 21:06 12. Sept 2011
Kui mingil üritusel osaleb 141 inimest (ning korraldajad), tähendab see 141 erinevat arusaama ja ootust nii mängu olemuse kui selle tulemuste suhtes. Kui kõik tagantjärele kõige osas nõus oleksid, tuleks ühiselt maha istuda ning järele mõelda, et mis, paganas, see nüüd siis valesti läks.
Mida ma tahan öelda: kelle jaoks lahinglarp, kelle jaoks taktikaline kostüümipidu, kelle jaoks rollimäng rohke verevalamisega. Korraldajad on andnud mängijatele suurepärase - ning Eestis hetkel ainulaadse - mängusüsteemi koos asjakohase taustaga. Diskussioon on hea, sest ehk koorub sellest edaspidiseks midagi ühtsemad ja ühendavamat välja.
Esmalt, enne jätkamist: suur-suur tänu kõigile korraldajatele; teie tööd hinnatakse. Ettevalmistus, söök, stsenaariumid, lapsehoid - kõik oli püsivalt tasemel. Aitäh!
Lisan omapoolsed kommentaarid juba välja käidud mõtetele. Kuna minu isiklik kogemus ürituselt jäi seekord pigem negatiivsesse suunda, vabandan juba ette võimaliku põhjendamatu kriitika eest.
Üldine
Kirjutan kahe käega alla Johanna, Iti ning Elini kirjutatule. Leian, et nende tõstatatud küsimused näitavad üsna selgesti, et just mängijad ise peaksid enda jaoks selgeks mõtlema, mida nad - ühiselt - ürituselt ootavad.
Seda just liialt silma hakanud ärapanemise-mentaliteedi osas. Minu enda mängunauding langes jooksvalt koos sellega, mida tähtsamaks said punktid ning lõhe "meie" ja "nende" vahel. Valguse käitumine esimese stsenaariumi ajal oli taktikaliselt igati õigustatud, kuid: ma ei ole selleks Pööripäeva oodanud, et kolmveerand tundi põõsa all unega võidelda. Mingil hetkel leidsin oma kõverdatud põlve otsast teo - ning teatavasti need elukad just kõige kiiremad ei ole. Pikk jutt lühidalt: taktikalise realismi otsimiseks on pakub kasvõi Kaitseliit paremat võimalust, ka ajateenistuses ei tunne sellest kaugeltki mitte puudust.
Pööripäeval on kahepäevastesse raamidesse surutud tegevus, mis "reaalsuses" kestaks nädalaid, kui mitte rohkem. Venitamistaktika, varjumine ning kontakti vältimine on õigustatud, kui selleks on olemas ka piisav ajavaru - Pööripäeva lühiduses läheb aga sel moel kaduma mängunauding. Minu käsitluse järgi on tegemist konsentreeritud võitlusega; arvamus, mida toetab ka kodulehel avaldatud mängu taust - sõdalased surevad ja ärkavad taas, et uuesti võidelda. Võitmine on teisejärguline.
Valgus
Palgasõdurina võitlesin enamuse ajast Valguse poolel ning nägin seeläbi ka antud leeri tegemisi rohkem. Mis jäi silma:
- väejuhatuse ja distsipliini totaalne puudumine. Tuleb au anda: väikesed võitlusgrupid toimisid efektiivselt (ning eriti kiidaks rõngassärkide, kiivrite ja muude turviste olemasolu, muutis pildi palju ilusamaks), kuid väga selgelt andis tunda koordinatsiooni olematus. Kasvõi kilbirivi korraldamisel on vaja ühte inimest, kes ütleb, milline ja kuhu: kui seda teevad kuus inimest, on tulemuseks kuus ühemehelist kilbirivi.
- sillalahing oli minu jaoks isiklikult üks kõige alandavamaid kogemusi üle väga pika aja. Pimeduse leer tegi kõik, et natukenegi mängu liikuma panna - korduvad, kasutud rünnakud meie liinidele oli selge kutse, et "Tulge, mängime, meie ka ei taha siin üksinda passida!" Kui Pimedus meile ühiselt selja keeras, tekkis minul tahtmine kilp põõsasse visata ning minna ja vabandust paluda. Stsenaarium, millest kadus igasugune mänguilu. Unustage punktid, nautige võitlust, eepilisust ning, vajadusel, silmapaistvat kangelassurma!
- Valguse nooremvõitlejate (kuid ka teiste) poolt jäi kõrvu küllaltki suurel määral ebatsensuurseid väljendeid nii Pimeduse kui VG suunas. Mõelge natuke, kellele ja mida te ütlete. Olles olnud päris mitmeid aastaid VG hingekirjas tundsin ka ise end teatud hetkedel puudutatuna, kui kõik kunagi VG värvi kandnud inimesed ühte patta visati. Palun, tehke üks asi endile selgeks: kui teilt tabardid seljast võtta, olete täpselt samasugused inimesed, mängusisesest poolest olenemata. Võidelda Valguse leeris oli teie endi vaba valik, mis oleks võinud samahästi ka Pimeduse kasuks otsustada. Kui teil on kellegagi mingi isiklik probleem, klaarige see konkreetse inimesega ise ära.
Pimedus
- läbirääkimised ning pakkumiste tegemine ei ole alandus. Eskordi-stsenaariumi ajal ootasime pikisilmi Pimeduse poolset pakkumist tasakaalustamaks Valguse oma, kuid seda ei tulnud. Mängige ikka teistega ka, mitte ainult omavahel.
- ilus oleks näha ka Pimeduse leeris teist värvi seltskondi, kuid see on täiesti parandatav viga ning saab järgmisel aastal ehk ka ette võetud.
Lõpetuseks tahan vabandada kõigi nende ees, kelle löökidest ma teatud hetkedel õigeaegselt ei kukkunud. Õigustusi tooma ei hakka, olete ise lahingus olnud ning teate, kuidas asjad käivad. Püüan ennast parandada ning ootan sama ka teiste poolt.
Kokkuvõttes, mängigem üksteisega koos, mitte üksteise vastu! Niimoodi võidavad kõik.