Postitas Ghostwizard 14:34 9. Juul 2012
Järgmine hommik tõi endaga kaasa nii häid kui halbu uudiseid, kuid ometi ka palju rohkem küsimusi ja segadust kui enne oli olnud.
Kõigepealt oli ka suutnud Tammeveere tühjeneda, võttes endaga kaasa nii kõik sealsed elanikud kui ka kohapeal viibinud rändurid, seiklejad ja õpetlased. Külas viibinud leidsid end tühjast ja udusest paigast, milles nad viibisid kuni koidikuni. Tagasi nihkununa, leidis nii mõnigi et maapind ja ümbrus on kuidagi rahulikumas, nagu oelsk mingisugune ärevus kadunud, kuid samas oli selle kõrval tunda ka leina.
Reaalsemaid vastuseid pakkus aga teine ootamatu sündmus kui paar päeva hiljem ilmusid Tammeveere lähedal välja veel üks väga eriilmeline grupp rändureid ning koos nendega kõigi varem tühjaks jäänud külade rahvas. Tuli välja et antud rändurid olid pidanud võitlema kurjaks pööranud Laantevardja nimelise metsavaimu ning vaimude elujõust toitunud maagi Kallusega, peale viimase tapmist olid nad aga ise vaimuilma lõksu jäänud ning mööda seda ekseldes leidnud üles seal lõksus olnud külarahva ning lõpuks ka tagasitee maisesse ilma leidnud.
Tuli välja et kõigi jamade taga oli Laantevardja ja Kalluse omavaheline võitlus. Laantevardja oli röövinud kohalike külade rahva, et neid ühel või teisel moel rakendada Kalluse vastu ning viimane ise oli aktiivselt tegelenud kohalike vaimude kinnipüüdmise ning nende elujõu ja energia rakendamisega enda kasuks. Mis enamikele vaimudele paraku aegalse ja piinarikka surma kaasa tõi. Lisaks tegi mõlema võitlus tõsist kahju ka tervele ümbruskonnale, suurendades muidu nihkumiste ja muude veidrate juhtumsite arvu suuremaks kui muidu ning oleks võinud lõpptulemusena viia palju suurema kahjuni. Selles olukorras olid rändurid sunnitud tegem ainsa võimaliku lahenduse ning mõlemad kõrvaldama.
Kuulnuna headest uudistest saabus vürst Dorren Harken isiklikult kohale, et autasustada külade rahva päästnud isikuid, kes kõik said väärika summa hõbedat ning võimaluse osaleda suurel pidusöömingul. Jagati ka mõni muu autasu, näiteks kuulnuna et osad rändurid kuulusid Sõnajalaõie gildi, lubas vürst oma abi teistelegi selle gildi liimele, kui nad peaksid seda kunagi vajama.
Samapalju kui oli kohalikul rahval põhjust rõõmustamiseks oli neil ka põhjust leinaks. Nimelt oli ka samade sündmuste juures ilmunud välja kohalike maade kaitsevaim Tammehoidja, kes oli sunnitud ennast ohverdama et võtta Laantevardjalt tema jõud. Paljud kohalikud mäletasid heasüdamlikku ning neid alati abistanud vaimu ning nooremad olid temast lugusid kuulnud ja toimunu oli suur löök paljudele. Samuti on mures mõni sellepärast et kohalikel maadel pole hetkel kaistevaimu, kõigest noor alles selsamal õhtul tekkinud vaim hoidmas Tammehoidja kohta kuni piisavalt vääriline selle üle võtab.
Kulliotsa talu peremees Brand saabus mõnda aega hiljem taas oma koju ning teatas, et paneb oma talu müüki. Põhjustest ta väga palju ei rääkinud, kuid on teada et ta lahkus Tammeveeresr pärineva rändava neiu nimega Triss seltsis. Kuu aega hiljem kolis sinna üks viisakas noorpere oma paari lapsega ning nii mõnigi loodab et nemad pole mingisugused mustad druiidid või midagi muud sarnast.
Samas on veel hulk kuuldusi ja jutte mille puhul keegi midagi täpsemat ei tea. Kusagilt levis jutt et Kallus oli püüdnud luua pool inimesi-pool vaime, asetades röövitud vaimude väge ja olemust lastesse. Teine lugu aga väidab et Tammeveere läheduses eksisteerib tee mingisugusesse teise maailmasse. Kaks seiklejat isegi püüdsid veel mitu nädalat hiljem seda leida, üks neist midagi kaubateest Vairenisse rääkimas. Kolmandad räägivad midagi Äärelkõndija nimelisest vaimust jas sellest et tema oli kõige sellega ka kuidagi seotud ning neljandad juurdlevad mustade druiidide rolli üle selles kõiges. Kindel on vaid see, et vürst on isiklikult keelanud kuulujuttude levitamise eelnevatel teemadel.
Viiendad isikud räägivad et vürsti enanst on nähtud korduvalt vestlemas musta riietatud kogudega, kelledest ühel oldi vilksamisi nähtud märki, millel oli väravakaar ja kaks musta kuud...