Hiline lõikus III - tagasikõla

[Fromhold]

[Sprot]

Rein Manta

Olin Golf Romeo 3 luure ja skautgrupi kolmas liige.
Päev liigub omasoodu - meie ees ja ülejäänud järgi. Lõpuks kohtame mingeid kahtlase pruuni nahaga tüüpe. Rändur käitub nendega väga sõbralikult - kahtlane. Rebane ei ole ka neid varem näinud aga me oleme ka mõlemad uued selles väligrupis. Igatahes lasid need tüübid sealt jalga ja punker mille juures nad olid sai meie ajutiseks baasiks.
Veidikese aja pärast läks G-R grupp mingite kaupmeeste-gildi (mis asi see veel on?) jutule. See möödus suht sündmuste vaselt aga Rändur pläras seal välja, et kmeil on gaasi ja ta sai mingi konteineri. Soovitasin baasis olles Valgega rääkides selle üle kontrollida - mine sa tea.
Veel veidi aega hiljem saabusid uued tüübid meile baasi - pidavat olema mingid üliväelased. Igatahes hoidsin kõrvad ja silmad lahti nende suhtes. Mida ei tunne seda kahtlusta.
Pärast mõningast valvet punkti üle, kuni Karlson tagasi saabub, liikusime kogu kambaga edasi. Kaupmeese asupaiga ees heinaväli ja nägime liikumist. Liikusime peale ja vastane varjus ühe künka otsa. Milli oli mul seljataga julgestuseks kuna Rebane oli saadetud Sofiga mignit ülesannet täitma.
Vilistasin.
"Kes olete"
"Kes ise olete"
Küsisin Valgelt luba avaldada meie pool. Vastus eitav.
"Meid on rohkem - kes te olete!" - tean, et lapsik kuid sellel hetkel tundis, et seljataga on omad ja kuskil peaksid olema veel need üliväelased, mis ikka viltu saab minna.
Aga kaugemale see dialoog ei jõudnud - Valgelt tuli käsk minna päästma G-Z gruppi, kes oli sattunud kontakti vaenlasega.
Rändur oli esimene ja Milli täitis Reinu kohta. Liikusime kiirelt ning tegime vea - läksime üle lageda heinavälja teede ristumispunkti suunas, kui üle tee olevast metsatukast meie pihta tuli anti. Rändur sai pihta. Avasin tule, kuid ei teadnud vaenlase täpset asupaikka, kuna oli Rändurist 5-6 meetrit tagapool. Sööstsin edasi, kuid sain ka ise koheselt kuuli. Hüüdsime meedikut ise samal ajal üritades roomata mingigi katte poole. Milli jäi turvama meie taganemisteed. Meid leidis Ränduri sugulanne, kes siis kiiresti mind kokku lappis ja seejärel Ränduri poole roomas. Seejärel mängisime ussikesi ning liikusime heina sees minema. Õnneks leidsime Alfa ning ülejäänud tsivilistid. Seal suutsime hetkeks hinge tagasi tõmmata. Valge nõudis raportit ja jäi vägagi tummaks pärast tõdemust, et meil on kari tsiviliste 2 haavatud sõdurit (Milli asupaigast ei teadnud ma sellel hetkel enam midagi). Õnneks oli tsivilistidel vähemalt paar käsirelva.
Kui me Ränduriga olime veidi toibunud liikusime konfliktipunktist kaugemale. Meie ümber käis melu! Nägime mehi relvadega meist ~20 m pealt mööda kõndimas, kes meid õnneks ei näinud. Ühel hetkel aga nägime kuidas otse meie ees olevalt voorelt (meie olime kuuskede taga) tuli konvoi 2 meest kes talutasid ühte vangi. Meid nad ei märganud. Rändur võttis esimese sihikule ning ma katsin tagumist. Hüüdele "Seis käed üles" vastati puusalt valanguga. Kuulsin veel tsiviile hüüdmas, et "ärge laske tsiviilid tsiviilid!!". Eesmine mees vahetas kuule Ränduriga ning sai surma kuid tagumine keda ma sihtisin kasutas vangi kilbina. Üritasin rääkida, kuid midagi mõistlikku sealt ei tulnud. Nimetati ennast migniks Vangla vägedeks. Rändur liikus paremale positsioonile ning andis tema pihta siiski tuld kuni sai järgmisest valangust taaskord viga. Sellel hetkel ma loobusin vangi - keda ma ei tundnud elunatukese hindamisest ning tulistasin. Tabasin vangi, kuid selle peale lasi valvur ta lahti ning põgenes. Võtsin vangi nö uuesti vahi alla. Tuli välja, et too oli nende üliväelaste meedik. Tema jalast lahmas hoolega verd. Saanud ta kotist sideme tõmbasin selle enam vähem kinni. Oi kuidas ta sõimas ja vandus, et amatöör nüüd tuleb kindlasti gangreen ja mida sa seal kohmitsed. Neelasin need targu alla aga ega ma väga hell taga ka ei olnud.
Kui ma haavatu meie grupi juurde tagasi aitasin leidsin eest hoopis suurema arvu inimesi. Valge oli koos ülejäänud võitlejatega tagasi jõudnud ja neil oli 2 vangi. Meeldiv oli näha, et ka Rebane oli elus ja terve - kuigi nagu hiljem teada sain siis oli ka tema endale paar uut armi juurde saanud.
Peagi saadeti meid luureretkele - tagasi baasi juurde, et kindlaks teha ega seal pole vahepeal mingeid uusi tegelasi sisse kolinud. See läks vahejuhtumiteta* ning varsti oligi kogu grupp tagasi punkris.
Peale seda võtsin puhkepausi ning oli vangide valvur - see oli ka moment kus sai veidi tsivilistidega muljetada ning ka unionistidega vaielda.
Ühel hetkel läksin ma katusele vahetust pakkuma valvurile ning siis tuli esimene kontakt üle tee. Kuulid vihisesid õnneks üle pea. Tulistajat ei näinud kuid metsapiirile andsin tuld vastu. Palju ei kulutanud padruneid - kallid ikkagi aga lootsin, et ehk mõtlevad uuesti enne kui tulevad. Liikusin alla ning vahetasin varjuva Milli välja. Metsapiir oli vaikne. Kedagi näha polnud ning polnud kuulda ka oigamist. Läksin rääkisin veidi Ramboga, kes pakkus oma kraami müüa. Sai talt noa vastu vahetatud 2 tossupommi ja pool kilo mingit kahtlast valget puru. Mõtlesin, et ehk annab kunagi millegi muu vastu vahetada. Pommid aga olid kohe kasutamiseks. Rändurilt tuli suht kohe ka ülesanne - uurida välja mis juhtus valgega. Ta ei olvat vastanud enam tükk aega sidele. Rebasega asusime teele. Ega me kaugele ei jõudnud, kui juba kuulsime meie baasi juures tulistamist. Liikusime vaikselt tagasi lootes jõuda vanelase seljataha. See läks ka korda ning ühele tüübile kes ennast Rambo liikuri taga varjas sai sääsk tagumikku aetud. Teine kes seal juures oli sai mõned kuulid ag ailmselt läksid mööda. Ründasime metsaservast välja arvates, et sellega ongi kõik. Kui tulid kuulid meie poole. Punkri katuselt tulistati - ei saanud aru kas omad või mitte igatahes lasti mul mõlemad jalad alt. Rebane sai autotaha varju ning andis vastutuld, kuid tulutult. Rändur murdis meie juurde välja ja sai ka ise haavata kuid autole lähemal. Rebase abiga vinnati ta autosse. Ühel hetkel murdi punkrist seest Rambo autoni ja nad kihutasid minema. Vaid mõni hetk hiljem tulid uniooniväelased, nägin vaid seda, kui punkri esine valve alla võeti kui inu eluküünal kuskilt teepoolt lõpetati.


*OG vahejuhtum - meie luurame ümber punkri. Näen siluetti uksel. Mõtleme ja kaalume granaadi kasutamist aga äki on oma. Ründame siis ikkagi sisse ja näeme, et siluett on vastu uksepiita nõjatuv surnud Sentius kes teeb aega parajaks.

Tore mäng oli. Aitäh korraldajatele suure vaeva nägemise eest. Olid mõningad situatsioonid, mis oleks võinud laheneda rollimängulisemalt kui lihtsalt plastikuvahetamisega aga eks see ole selline tagasivaatamise punkt igal ühel - mida ta mängult loodab ja tahab.

Tänud ka kõigile kaasmängijatele.

[Paganarh]

kuna ma rabasin Kure pildid enne ära kui nad oldi täielikult üles laetud, on nüüd Kure piltide galeriise lisandunud veel mõned klõpsud.

Lisaks, äkki mõni mode saab kogu jutu alates Sharkeri postitusest siis lükata "tagasiside" teemasse, tänud!

[toonesepp]

Tore on ereoranžis päästevestis ringi hängida. Pole mingit muret varjumisega, pigem ronid ülbelt keset välja ja ropendad sealt
Kaupmehe turvamine sujus üle ootuste hästi ja enda küljes jäi kõik kenasti ühte tükki. Olid ärevad momendid tundmatu põõsaga, kelle me aga vapralt põgenema lõime ise villise taha varjudes.
Ja muidugi Unionistide mingil vabastusmissioonil olev kamp, kes kaupmeest oodanud Sippo vagaseks tegid ja miskil imelikul põhjusel kaks "vadistavat" neegrit täiesti puutumatult, kogu kaupmehe kola ja täis salvedega alles jätsid. Sel hetkel olid muuseas meie mõlema relvad tõrkumas ja meist poleks mingit erilist vastast olnud.
Natuke liiga palju oli meil kaupmehe baasi valvama jäänutel, lõpuks passimist aga sest polnud väga hullu. Kuna meil oli kraami ja mehi niipalju, et need korraga mõnusasti ratastele ei mahtunud siis tuli vahetustega käia. Sattusime lihtsalt valel ajal maha jääma.
Tore oli, et Sippo meil enamuse ajast seal juures passis. Ma nägin su higises peos granaati küll, aga samal ajal pugisid sa ka miskit batoonikest, niiet oht tundus minimaalne olevat. Oli hetki, kus meil olid kaitseriivid maas ja torud enamvähem su seljale suunatud aga näe, polnud vajagi.
Maailm on intrigeeriv ja huvitav. Tahan veel.
Vabandused kui liigne ropendamine kedagi häiris.
Paks Mäks.

[Tagtag]

Jass "Juhe" Kasaka laiba kõrvalt leitud kirjad.
LEIDMISEL TAGASTADA ASULASSE, KASAKA PEREKONNA VALDUSTESSE

Jasper Kasaka kroonika.

Sügis,
Hommik, kurrat, kõht on tühi ja mind pandi täna toidukotti kandma. Huvitav, millal süüa saab. Kõmbime edasi siis..
Hommik, veidi hiljem. Kohal! Siin on mingi mätas, milles on ruumid sees, ai kurat seal pimedas oli madal, ma lõin oma pea kohe mitu korda ära. Nüüd saadetakse meid mingit sektorit läbi kammima.
Sektor oli tühi, bljet. A need on mingi seifi leidnud, muugime Koiduga lahti.

KUSI JA PASK; SIIN ON KULDA!

Peale muukimist mõtlesime Kontidele trikke teha ja seifi jama täis toppida, jama otsimise käigus leidsin elektrikapi, juhtmed kõik laiali - põt põt põt, juhtmed koos 15 minutiga ja kapp tuleb lahti - sees terve suur pakk laskemoona, selle andsin Sossu kätte.

BLJET KESSE TOIDUKOTI VALVETA JÄTTIS!

Põt põt põt, jälle sektorit läbi kammima, läbi mingi mülka, hea, et mul linnast saadud saapad on. Pats ja Sossu julgestama, Otto või kes - saadeti tagasi. Leena ja Murka tulid ka kaasa.

Kollane ja 4-5 rohelist palli ja ma leidsin veel mingid ampullivärgid ka, Leena sai sealt stimulanti vist. Mind saadeti ballooni järele. Peaks luurajaks hakkama, leidsin palju kuivema tee koju. Maša ja mingi musta kompanii vend tulid koos balloonidega. Kurg, Kurg on selle venna nimi. Jõudsime teiste juurde. Põt põt põt - gaas kogutud. Kurg pani metsa ajama "Julgestama". Leena on eufoorias kogutud stimulantide pärast.. Vist.

Tagasi baasis, kurat ma aru saan mis toimund on, Nurg tuleb, longates, ma saan tema püssi hoida, siis võtab Polt, raisk, ära mult käest. Ma oskan lasta küll!

Mingid pruunid vennad sõidavad edasi-tagasi ja tekitavad elevust, ai bljet, lõin just pea ära.
Nad on kaupmehed ja me ärime kollast gaasi maha? Nojah siis.
Leena äris endale mingit valget pulbrit.

Mustad unustasid oma toru maha. Ja-oi-näe, mis mast see siin on. Tõesti enne ei märganud.

Pikk vahe kirjutamisel, palju toimus - pruunid vennikesed jälle siin ja mingid uniooni abiüksused ka. Pruunid said kuuli, aga neile natsa seda valget jama nina alla ja jooksevad edasi, haha, toredad vennad.

Ai bljet, ai bljet, kondid siin. Kondisaagi vaja, jajah-peaks vist välja minema, käsevad alla anda, tsivve ei tapa. Kurat teab kas nad mind leiavad, aga igaks juhuks läheks välja.

JÕ HKARDI D

OG: Lasevad tsivve niimoodi...

[Paganarh]

Niih, see värk siis lõpuks läbi. Iga mänguga konflikt üha eskaleerus (kui 2,5 muidugi välja arvata) ning lõpes see asi siis niimoodi... pole ka midagi üllatavat- on vist inimloomuses minna kergemat teed ja asju lahendada päästikule vajutamisega. Rollimänguline osa oli mitmetes kohtades puudulik aga seal kus oli (ja kui ma nägin) oli see vahva, niiet ma ei kurda. Eks nüüd läheb jälle edaspidi vähe rahulikumaks.
Muidugi palju otsustab teie maailma edasise käekäigu üle käivad läbirääkimised. Saame näha!


Üldjoontes sai enamus ära tehtud mis me korraldajatena teha tahtsime. Üks väga suur liin ei läinud käima kahjuks ühe osalise enneagse surma ning teise osalise liialt kiirelt hukkava käe tõttu (ma sain aru et ei hakatud isegi välja pinnima põhilist küsimust miks inimene vangi võeti- et kas seda infot on ka edasi räägitud) kuid midagi pole teha. Üks pääsetee oli, kuna info räägitigi tegelikult edasi kuid mängija otsustas seda ikkagi enale hoida, väga kahju.
Aga sellest pole midagi- tähtsatel asjadel on ikka kombeks lõpuks avalikuks tulla, oleks tahtnud seda lihtsalt teha mängus sees aga mitte mängude vahel.

Igatahes loodan, et ilm kellelgi päeva ära ei rikkunud. Minuarust oli täitsa paslik postapokalüptiline ilm Õnneks suht soe. Kuna kõmpisin tol päeval maha 13km, siis ega ei olndki vist väga mahti külm hakata

Panen siia nüüd kirja mõned põhilised negatiivse tagasiside punktid mida siitsealt kuulnud olen ning põhjendused (või nende puudumise )

- "Laskemoona oli liiga palju." - nõus! Ma ei tea kuidas me sellise valearvestuse tegime üldse, omastarust läks arvestus umbes selle järgi mis oli ka eelmine mäng. Igatahes võime garanteerida, et edaspidi on moonakogus oluliselt väiksem. Päris 10 kuuli ei saa anda kuna relvade eripära tõttu on neist kohe 1/3 raisus ning salve eripära tõttu võite 10 sisse panna aga neid mitte iialgi välja lasta te ei saa. Igatahes, vähendame koguseid ning pöörame sellele rohkem tähelepanu.

- "Jälle baasid, see soodustab ühes kohas istumist." - oleks mäng toimunud suvel nagu esialgne arvestus ette nägi (kuid mäng huvipuuduse tõttu ära jäi) siis poleks teil ilmselt baase olnud. Kuid praeguste ilmadega oli meil vaja teile tagada kuiva peavarju. Ei taha, et keegi meie mängul kopsupõletiku saab.

- "Rollimängu oli vähe." - proovige suhelda sõnadega mitte kuulidega, pidavat aitama kaasa rollimängule. Mõnikord isegi kui teid tulistatakse võib olla mõistlik mitte vastu lasta vaid nõuda läbirääkimisi. Olukorda ei teinud muidugi lihtsamaks see, et mängul oli inimesi kellel rollimängust vaid ähmane aimdus kuid niiaplju kui ma nägin mitmeid uusi mängijaid kõrvalt, toimisid nad väga adekvaatselt. Sõjardid eraldi teema.

- "Neegrid Eestis, WTF" - seda sai mitmelt poolt kuuldud. Nõus, meil pidi olema natuke realistlikumat tüüpi postapo mäng, kuid miskitpidi on nii läinud. Loodame siis et see kamp ei suurene Olgem ausad, rollisooritused on neil toredad ning natuke personaalset kaost on alati hea külvata. Riskides kõlada rassistlikuna, teevad nad meie mängu natuke värvikamaks. Aga ei, "falloudi" tüüpi romantic-postapo teele me (veel) ei lähe. Andke aega

- "Väga palju "surematuid", ma sain kindlasti pihta sellele ja sellele ja teisele" - see on alati nii ja naa, nagu ka String juba ütles, on võimalik mööda lasta väga läheda maa pealt. NIng on ka "surematuid" päris kindlasti, ei väidagi vastupidist. See kõik jääb airsofti juurde ning eriti need inimesed kes mängivad airsofti rohkem kui teised, võiksid sellega juba ka harjunud olla. Ei erinenud siin see "tabavusprotsent" mitte kuidagi ühestki teisest mängust kus me kohal käime. Muidugi, endiselt kui teil on kahtlus et see või too isik on "surematu", andke kindlasti teada. Küll me siis põhjuse välja proovime uurida. Siinkohal hoiatus kõigile neile kes said pihta aga ei tunnistanud seda. Ärge nii tehke noh, põhjuseid on juba loetletud.

- "Reeglite mittetundmine- seotud haavatu kasutas relva!" - seni kuni on reeglid, on ka oht, et neid mõistetakse valesti. Me teeme kindlasti järgmiseks mänguks mingisuguse checklisti a'la "sa said pihta, mis nüüd?". Prindime selle välja ja anname igale mängijale

- "Nägime tüüpi, hullult luurasime ja siis tuli välja et ta tegelt surnud" - Surnud rahvas! Eemaldute konfliktitsoonist! Ei aja juttu! Eksponeerite võimalikult hästi surnulinti!


Need on hetkel siis põhilised probleemid mis pinnale tulnud. Nüüd minu helgeimad hetked mängul, random järjekord.


- Kui Rambo on roolis, on väga nauditav sõita villise taga seistes, hoides kinni vaid raamist.
- Raadioside toimis GM'de vahel?! See oli nüüd küll esimene kord. Ilmselt asi mänguala väiksuses.
- Kuidas Issi pani konföde baasist (enne kui need sinna jõduma olid hakanud) tuuri elektroonilise ukseluku, arvates et see tulukesega must kast ongi kõvaketas mida tema taga ajab. Kuidas ta siis rahulolevalt, mantel natuke rokem punnis, konfödega läbi rääkis.
Kuidas siis mina lõõtsutades temale pärast järele jõudsin ning vabandades selle tagasi küsisin.
- Palgasõdurid lasevad pooligavledes metsa. Järsku laseb mets väga agressiivselt vastu. Ma olin kõõksudes kõveras maas.
- Kurat, see seifi valemi lahendamine oleks võinud natuke rohkem aega võtta Vastikud tarkurid.
- "Lahing põõsa pärast" (sealt on ka pilt) - konfö asula oli taganenud juba aga nende eliit pidi istuma seal põõsas kuna ilmselt ei saanud haavatutega liikuma ning samal ajal pressis unioon koguaeg peale. Näha oli et konf tahab lihtsalt uttu tõmmata aga võimalust selleks lihtsalt ei antud. Kaotused olid siiski rängad just unioonile kuna seal said hukka nii Pahanduse kui Wikingi tegelased pluss veel üks Uniooni sõdur ja vist ka üks palgasõdur? Igaljuhul, tõsine klasterfakk täiesti ebaolulise põõsa pärast, nagu ikka vahest juhtub
- Relvade feile oli väga vähe!
- Kuidas lahutamatu paarike Kai ja Kati päikeseloojangu poole ratsutasid


Kindlasti oli veel palju asju aga enam pole aega kirjutada

Igatahes, suur aitäh mängijatele! Te olete selle maailma edasi viinud päris tugevalt ning endiselt on võim teie kätes. Nüüd kus sõda läbi, loodame tuhandeaastase rahu peale, ah, jah?

[Aweron]

Liitsin mõned postitused kokku ühe teema alla

[Xan]

Buldog

Elus ja koos Colti ja Leenaga uniooni asula poole teed otsimas, kaasas Uniooni baasist mahajäetuna leitud toidumoon ja gaasi täis pudel.

Ma veetsin uniooni välibaasis umbes 3 sekundit, ehk siis iga ruumi ülekontrollimiseks kulutatud ühe sekundi. Kõik. Konföderatide omas see-eest tunde .

Kohe kui olime Patsiga varemed üle kontrollinud, saime käsu liikuda edasi ja ala julgestada. Ja seejärel ikka edasi ja edasi ja vahepeal natuke tagasi ja siis jälle edasi, kuni jäime alguses julgestama ja seejärel valvama ühtesid varemeid, mis olid kuskil kaupmeeste gildi asukoha läheduses. Ainus keda mina neist nägin oli mingi eriti casual kaabu ja mantliga duud, kes meie miljuhiga diili ajas. Tema kaaskond, mis tal pealtkuuldud jutu kohaselt ka olemas oli jäi minu nägemissektorist välja. Igatahes. Valvasin siis seal puude vahel, mingil ajal sebisid edasi tagasi meie spetsialistid, need varemed tundusid olema tõsine kullaauk, nodi nii biodele kui techidele. Ühel hetkel said nad kõik valmis ja liikusid baasi poole tagasi. Miljuht käsutas mu paarimehe ka tagasi ja jättis varemete juurde valvesse Colt'i. Crap, aga no ok. Colt pole ka algaja poisike, kõlbab temaga positsiooni hoida küll. Tsillin siis seal, ühe põlve peal ja teise peal maas, vahepeal püsti, siis jälle madalas, püüan silma alt ära olla. Ja siis ...

Minule täiesti ootamatult liigub minu selja tagant läbi Konföderaatide salk, kolm sõdurit, luurates ja hiilides, nagu Unioni aladel ringiliikuvatele konföderaatide röövmõrtsukatele vägagi iseloomulik. Peatuvad minu asukohast nii 15-20m eemal ja hakkavad midagi arutama ja asjatama. Tundub, et valmistavad teele varitsust korraldama. Teele, mis viib meie baasist kaupmeeste poole ja mida mööda liiguvad meie tsivilistid. Oh drek. Ok, mina neid ei kuule, ehk nemad mind ka mitte. Kuradi raske on uskuda, et nad mind ei näe, see kuuserisu meie vahel on kuusk ainult nimepoolest, paistab läbi nagu võrkmask raisk. Annan siis tasakesi raadio teel Miljuhile teada, mis toimub ja palun abijõude. See ei kuule, käsib korrata. Raisk ... KORRATA ??? oh tsiribiribimm. Ok, püüan korrata. Vist kuuleb, lubab saata, küsib mu asukohta. MISMÕTTES, ise ta mus iia postile jättis? Ütlen, et seal kuhu mind maha jäeti. Palub korrata .... MISMÕTTES ???? Kurat mul on vaenlased käega katsuda ja ma pean valjemini rääkima. ARGH !!! Ok, käsk on vanem kui meie, proovin selgemalt sönastada. Krt, konfödekad kuulsid vist, hakkavad relvadega vehkima ja ringi vahtima, Nii raisk, nüüd on purkis ... Aga ei, rahunevad maha ja haklkavad ise sidet võtma. Mina enam ei piiksata ka, tardunud olin juba hulk aega. Veidi aja pärast kaks kolmest konföderaadist panevad pead kokku, jõuavad vist mingile ühisele seisukohale ja hakkavad OTSE MINU POOLE tulema.

Ja siis lendaski sitt ventilaatorisse . Astusin nende kuuserisude tagant sammu vasakule ja andsin valangu üle lähenevate konföderaatide, krt need paugujärgsed relvad, lasketihedus sakib, ükski pihta ei saanud, hüppan oma asukohta tagasi ja pikali maha. Vastutule kuulid rabisevad pea kohal mööda oksi. Piilun ringi, paremalt poolt puud võtan läbi okste vist ühe maha, siis võibolal teise, ka, aga krt tuli ikka peal. Lasen maas olevad kogud igaks juhuks üle ja liigun kiiresti natuke tagasi, ühte sügavamasse auku. Raisk kaitseprillid ei paista läbi, puhastan. Kuulen hääli, näen vasakul käel otse üle lageda puudevahelise ala üht meest suure rohutuustiga peas ... ja konföderatsiooni käesidemega. Annan valangu, kukub. Kohe märkan simanurgas veel vasakul pool, otse oma esilagse asendi selja taga veel liikumist, sellele ka valang, kukkus. Raisk, eemalt kostab käsklusi, keegi haavatutest karjub, ilmselt minu kohta, et ta on seal, puude all, seal tee ääres. Liigun kiiresti natuke oma baasi poole, oma esilagsesse asukohta,võtan ees oleva vaenlase maha ja poen mingi 5 meetrit eemale oma viimasest kohast kahe ligemärja kuuse vahele madalasse vakku. Krt möla muudkui valjeneb. Kogu aeg meie miljuht lärmab kõrvas, et liigu baasi poole tagasi, liigu baasi poole tagasi, raisk kuidas ma liigun, kui vaenlased on minu ja baasi vahel. Minut hiljem kuulen kuidas keegi räägib haavatud esimese grupi konföderaatidega ja okste raginat. Vaatan natuke välja ja näen kuidas veel üks suur must konföde raisk ronib läbi võsa, annan tuld, kohe tema taga paar meetrit maas on teine, annan sellele ka tina. Kukuvad. Miljuht raisk lärmab endiselt kõrvas. Ok hea küll, tundub veidi rahulikum olevat, Konföderaatide möla kostab aina lähemalt, käsklused, tiibamiseks, liikuda vasakule, paremala, jne. Kurat, kas neil on mingi täiemahuline invasioon siin või? Otsustan, et püüan liikuda oma abivägedele vastu. Saan mõned sammud teha, kui märkan silmanurgast puude vahel kükitavat konföderaati, annan valangu aga relva keeramine õigesse suunda võtab liiga palju aega, saan ise kuuli ja kukun karjudes. RAISK, pikali maas, oiates, püüan raadio teel anda omadele infot, kui järsku on puudevahe roingisebivaid konfödesid täis. Mingi bossim mees neist, uurib, mis toimub ... ja järsku kukub, sai kuuli, Ou YEA, mõtlen, abijõud jõudsid kohale. Aga siis kuulen järsku kõrvas meie miljuhi käsklusi taandumise kohta, fakk, ja kohe peale seda korjatakse mul saatja küljest, kahjutustatakse relv ja jäetakse vedelema. Vaikus. Ainult valu. Siis tuleb üks meedik ja seob mu haava kinni, kontrollib automaadi üle, et see kahjutu on, keegi seob mu käed ja jälle jäetakse mind rahule. Kuulen käskusid, et kiiresti taanduda, haavatud kaasa võtta ja vangid ka. No selge, vangis. Noh, parem ikka, kui surnud.

Edasine oli veider. Ilmselt oli asjaga seotud mu peahaav, tajuhäired või midagi, aga konföderaadid oli meie vastu üllatavalt viisakad ja lahked. Nii minu kui Colt'i vastu, kes ka haavatuna vangistatud oli. Osa neist oli isegi varem kohatud, nende tsiviiljuht Birgit ja ka Harry, kes oligi see põõsaspea, kes keset põldu mult tina sai ja mõned veel. Igatahes. Kõigepealt vedasid meid metsa ära, siis läbi mingi hullu mädasoo kuskile punkrisse, mida nad oma baasiks nimetasid. Ja seal ma siis istusime. Küsisid veidraid asju. Ei mina ei ole mingeid vanglaüksusi näinud. Ei, ma ei ole mingeid neegreid kohanud. Ei, need siin on Unioni alad ja konföderaadid on siin täitsa ilmselgelt röövretkel vms. Aga olid sõbralikud ja viisakad. Andsid süüa ja puha, Birgit ise oma väikeste valgete kätega andis mulle võileiva. Harry kurat oli paranoiline, ma juba peaaegu olin end vabaks rääkinud, kui tuli ja teatas, et ta tunneb seda meest küll, siduge tal kohe käed uuesti kinni tagasi. No kurat.

Neil on üldse huvitavad kombed. Kutsuvad oma juhti alfaks. Ehk siis alfaemane juhib. Suuremad ja tugevamad isased paistavad hierarhias kõrgematel positsioonidel olevat, neid kuulatakse. Nagu loomad karjas. Kaitset ei korralda, puht lokaalne punktikaitse. Perimeetrit ei peeta. Tundub, et kõik eranditult on ajupestud, kummardavad ja usuvad mingit Isandat ja Härrasid. Üks kandis oma automaatrelva nagu medaljoni kaelas. Jne.

Peale mitmetunnist passimist, mille kestel õnnestus mul kukkuda nende lõkkesse ja nende supitegu saboteerida, saime põgenema. Kuna nad perimeetrit ei pea, siis õnnestus kellelgi nende vahetusse lähedusse hiilida ja anti konfödede baasile tuld, kõnfödreatsioni sõdurid vastasid. Tekkinud segaduses sain pätsata vorsti lõikamiseks kasutatud noa ja vabastada nii enda kui Colt'i käed. Huvitaval kombel ei oldud mu vööl rippuva püstaoli vastu absoluutselt mitte mingisugust huvi tuntud. Nii et see oli ilusti laetud ja töökorras. Kohe me ei põgenenud, kuna me ei teadnud, kes on ründajad ja Colt arvas, et võibolla on kasulik lasta konföderaatidel end kaitsta, noh, juhul kui need ründajad on need niinimetatud vangalüksus või midagi taolist. Aga, kui selgus, et ründajad olevat väidetavalt unionist (mina neid küll ei tundnud, aga olin raadio kaudu kuulnud, et mingi linna üksus olla ka siinkandis), siis otsustasime võimalust kasutada. Lasin maha kaks tagaust valvanud valvurit ja jooksime metsa, iga hetk selga kuuli oodates. Õnnestus.

Teedest eemale hoides oma baasi poole liikudes kohtasime Leenat, meie meedikut, kes rääkis, et mingid konföderatsiooni metslased olid unioni baasi hõivanud ja kõik vangistanud. Kusjuures halastamatult haavatud tapnud, ka meie noore algaja techi. Kahekesi, ühel relvaks vaid püstol, polnud meil muidugi mingitki lootust mingit tõsiseltvõetavat päästemissiooni korraldada, pealegi oli meil nüüd tsiviil, meedik, kelle turvalisuse eest me vastutama pidime. Otsustasime, et meile aitab, läheme asulasse tagasi. Aga siiski vähemalt vaatame, kas ja mis mis meie välibaasi juures toimunud ja alles on. Sinnapooe liikudes, teedest eemal, nägime mingil hetkel mööda teed, meist üsna kaugelt mööduvat gruppi seletavaid inimesi, võibolla olidki need need rahulolevad konföderatsiooni mõrtsukad, ei tea täpselt? Lähemalt uurima ka ei läinud. Jõudes oma baasi juurde avastasime selle rüüstatult, aga huvitaval kombel oli meie ekspeditsiooni toidumoonavarud ja kogutud heljurõisikugaas jäetud baasi juurde maha vedelema. Seda kaasa haarates nägime eemal kaugel tee peal liikumist ja eemaldusime kiirelt. Jõudes sadakond meetrit eemale kihutaski meie baasi juurde kaupmeeste maastur, mille neegrist juht enne koos konföderaatidega õlg õla kõrval lahingut pidanud ja neile moona jaganud oli ning mingi rahvas hakkas seal karjuma ja signaalitama. Ühestki sõnast aru ei saanud. Eemaldusime.

Ja siin me siis oleme. Toitu meil on, gaasikogus, mis kaasa haaratud saime, peaks ka täitsa pädev olema, Coltil on automaat, mille varusalve talt ära ei võetudki, mul püstol veel umbes 30 laenguga ja meil on meedik. Yeah.

-tehtud-

[hoarmurath]

Ma tahaks nüüd ausalt öelda, et kuulge. Kui te annate mingi hullult tähtsa info kellelegi ja panete selle kellegi metsa ja siis loodate et pole ühtegi ülekõmmutavat geeniust, on see antud mängul palju loota. Ja siis kui see keegi on veel ainus selle infoga.

Teiseks, kui te loodate et inimesed ilgelt äksi lähevad kui neile midagi sellist edasi rääkida, on see samuti loll lootus. Rääkida ju võib aga kui kõik ütlevad et see on manipulatsioon ja jura, siis väga sealt midagi ei tule.

Nii et esitan protesti kui ütlete et edasi ei rääkinud. Rääkisin küll. Ja siis kui mängujuht tuli ja tungivalt vihjas et võiks veel rääkida, rääkisin ka, mis sest et mu tegelasel oli selleks hetkeks juba enamvähem ükskõik.

Hiljem läks asi veidi käima, aga seda toetas ka mõlema poole linlaste ebameeldiv käitumine ning uniooni juhtide äärmine peataolek.



PS. Irooniliselt olin halvim inimene valemimatemaatikaga tegelemiseks. Aga kuidagi joppas. Ma ei ole tegelikult tark! Lihtsalt läks hästi.

[Tagtag]

Juhe polnud algaja! Lihtsalt noor. Ja nüüd kahetsusväärselt surnud.
Kui seifiga oleks kauem aega läinud, arvan, et me oleks selle lihtsalt ribadeks lasnud.

Veel lisaks küsimus - kas MIINE polnudki? Ma nii ootasin sabotööritööd.

EDIT:
Oh pruunid mehed xD
https://www.dropbox.com/sh/az8g1o4g1pvy ... G_4672.JPG
Te olite nii kuradima toredad.

[Wiking]

Vaatus nr.1, Doc, hunnik soolikaid ja suitsev üheraudne: Ilmumisaeg: varsti.

Vaatus Nr.2, ehk Pika ja Jämeda seiklused:

Pärast seda, kui peale pikka rännakut jõudis Uniooni üksustele appi Asulast saadetud põllumeeste teotahteline üksus eesotsas Pikaga, konfiskeeriti osa kaupmeeste varast ja hävitati üks Konföde võitleja, kes neid valvas, liiguti edasi Konfödede baasi suunas, kust kostus kisa ja karjeid ja tulevahetust. Asula üksus liikus kiirelt lähemale kostuvale lahingutegevusele, sattudes esimesse kontakti Konfödede baasi lähedal Uniooni Linna eriüksusega, kes koheselt tule avas omade pihta. Asula võidukad väed elimineerisid vastupanu ja viimasena, mis kõlas oli ühe eriüksuse võitleja suust: "Aga... me oleme ju omad... " järgmisel hetkel lendasid ajud metsaalla laiali. Vangi võeti Kolonel Must, kes hukkas kõiki ja kõike, mis ta teele ette jäi. Ta üritas ka hädiselt põgeneda aga Unioonile ustavad võitlejad pidasid ta täpse lasuga ahtrisse kinni. Konföderatsiooni baasis pidasime kinni 6 spetsialisti ja ühe sõduri, kes sai tulevahetuses haavata ja pääses napilt Kolonel Musta käest, kes proovis iga hinna eest mitte vange võtta. Unioonile ustavad väed oli saavutanud suurejoonelise võidu ilma oluliste kaotusteta! Seda arvasime meie... Ülekaalukad Konfödede hordid olid samal ajal meie enda baasi rünnanud ja võtnud pantvangi 2 meie spetsialisti ja ühe sõduri ning jõudsid peagi oma baasi juurde tagasi, et viia läbi pantvangide vahetus. Pärast mõningast tulevahetust ja sõnavahetust ja korduvaid läbirääkimisi, kus osalesid sõjapealik Pikk ja tema abi Jäme ( minu tagasihoidlikus isikus) näitas Uniooni Asula üles suurejoonelist üllameelsust ja vastutulelikust, lootes aluse panna edasistele viljakatele Asulate vahelisele läbirääkimistele - vahetasime 6 Konföde spetsialisti meie 2 spetsialisti ja ühe sõduri vastu. Kirsiks pirukal oli veel see, et Konföde võitlejad võisid lahkuda kogu oma varustuse, jaamade, relvade ( mida neilt isegi ära ei võetud), kuulide ja kullaga. Lisaks võib veel nimetada seda, et Konföde Tsiviiljuht, kes oli ka meie käes, Birgiti nimeline, kui mälu ei peta, talle anti vaba voli minna, mitte ei peetud vastu vabat tahet kinni ja ei sunnitud kõiki oma aardeid loovutama ( isegi nahkmantel jäi alles! ) Vangid anti üle kellegile Harri nimelisele põõsakujulisele vennikesele, kes väga kurja häält tegi aga Pikk ja Jäme jäid endale kindlaks! Elagu Unioon! Elagu Vabadus! Elagu Võit!

OG muljed siis ( esimene AirSoft üritus, mitte nii esimene LARP, so bare with me ):

1. Juhtimine ja plaan - kuna üritasin nii clueless-i mängida kui võimalik ja väga kohe ei uurinud kah, et mida me siin teeme või milline on suurem plaan - siis üldmulje oli täielik kaos
1.1 - Kui hõivatakse mingi ehitis ( välibaas), kas on mingid standard protseduurid, mida tehakse või mitte? valve, patrullid, üldine julgeolek? Tsivilistid - haigete jaoks mingid lamamis kohad, varustuse kogumispunktid, toit ja vesi jne. ( DeTox oli MMMmmm - tänud, kes seda keetsid!:) ). Ettepanek: Juhtidel anda konkreetsed ülesanded, mida keegi teeb. Puudu olid Juhiabid, seersandid ja kapralid, kes juhtide väljalangedes oleks pidanud asju edasi ajama.
1.2 - Tsiviil ja militaarjuhi koostöö - nende liikumine, julgeolek ja otsused mida võetakse vastu ( anda pantvangide vabastamiseks ära ainukene baasis olev kergekuulipilduja - mis hiljem otsustas Uniooni baasi saatuse... ) - oli pehmelt öeldes küsitav ) Ettepanek: Kokkusaamised vastase/ Gildiga - range julgeolek, läheb ainult 1 juht või veel parem, juhi abi ja saadakse kokku neutraalsel maal - mitte vastase baasis
1.3 - Üldine info liikumine - Miks me seal oleme? Miks on see mast siin ( kuna seda ei teatud, ja see igaks juhuks kokku pakiti ja kaasa võeti sai Unioon tappa suuremahuliselt kuskil kaugel)? Miks tuli eriüksus Must? - Ettepanek: Üldine Mission Brief enne välitegevuse alustamist, et miks siin ollakse, mida plaanitakse, Plaan A, Plaan B ja kui tsiribiribimm majas, mis siis - a la - sadagu või pussnuge ja pakutakse või mustmiljon kuuli/kulda/tehno vidinaid või gaasi - seda suurt piiksuvat masti ei tohi mitte mingil juhul maha võtta vaid tuleb viimase meheni kaitsta ja tsivilistid lendavad või nugadega peale kuulipildujatele jne
1.4 - Juhtimine - liiga palju isetegevust, mis oli otseselt tingitud vähesest informatsioonist ja konkreetsetest käskudest (õigemini nende puudumisest) - kivi nii tsiviil kui militaar juhi kapsaaeda - noh, vaata, ole siin ja tee midagi või vaata kata mingit külge - see panigi mängijad otsima endale tegevust ja pahatihti lollustega tegelema ja üldisemat pilti mitte adumata veel suuremaid jamasid korraldama ( hint, hint: Pikk ja Jäme ) Ettepanek: Juhtidel täpsemaid käske ja plaanist kinni pidamine. Sõdurid: käsud on täitmiseks ja punkt Sõdurid: Kui te päris elus ei oma aimu, kuidas mõningad taktikalised manöövrid välja näevad, siis küsige - ehk siis kui ajateenistus on läbimata, andke julgelt teada
1.5 - Liiga palju AirSofti ( mitte et ma kurdaks!:) ) ja minimaalne LARPi osa. Planeeritud LARPi elemendid - erinevate juuretiste keetmine ja ravimite ja väljaõppe tegemine läks kõik selle nahka, et kogu aeg oli tule kustutamine Pidevalt tuli lennus olla, sest kuskil kees mingi jama enamus ajast Ettepanek: vähendada kas pakutud kuulide arvu ~50-75%, suurendada olulises mahus tsiviilide osatähtsust - mitte et enamus aega teevad asju sõdurid ja tsivilistid on kuskil pundis ja kasutatakse kui harvestere ja muul ajal, pange end või põlema, saate kordki elus särada Või vähendada automaatrelvade hulka - rõhuda rohkem taktikalistele manöövritele, läbirääkimistele ja RP-le.

[Mimic]

Sohvit ei ole enam. Keksut ei ole enam. Ljošat ei ole enam. Johnnyt ei ole enam. Charlyt ei ole enam. Mantat ei ole enam. Valget ei ole enam. Ma ei tea, kus Milli on, aga teda olla nähtud põgenemas. Väga, VÄGA vähe on viimastel päevadel läinud nii, kuidas peaks. Või nii, et sellega rahulikult elada võiks.
Põlenud laipade leidmine andis vihje, et miski pole nii, nagu enne, kõik on käinud üle võlli. Ilmselgelt ei võtnud me seda vihjet kuulda. Läksime ja täitsime Linna käsku nagu head sõdurid kunagi. Valmistusime Erivägesid toetama ja mida kõike. Olime otsustanud küll, et meie põhieesmärgiks on selle kõige käigus oma inimesi hoida, aga ka see lendas kiiresti vastu taevast. Jah, baasi loomine läks... no vähemalt mõistlikult, Gild polnud väga agressiivne ja Ramboga saab ehk edaspidigi jutule... seda peabki tegema. Ja kärutasidki kohale Linna Eriväelased ning kukkusid omi asju ajama, sidet üles seadma ja mida iganes, milleks iganes. Kangesti oleks vaja teada, milleks...
Ma ei teagi täpselt, kuidas raivimtaimi otsinud eeltiim Unioni varitsusse lendas, aga üsna kiiresti olid nad maas ja ma olen ka loll nagu lauajalg, jalutaisn sinnasamasse sisse, enda ettekäändeks ja vabanduseks võin endale kinnitada, et udune päev oli kaotanud igasuguse läbinähtavuse mu kaitseprillidest. Ellale olen ma oma elu võlgu, ta roomas päris korraliku kuulirahe all minu ja Mantani ja lappis meid kuidagiviisi kokku, nii hästi kui see muda sees ja vinguvate kuulide alla võimalik oli. Vähemalt selleks korraks. See oli täielik purkin***, mis seal toimus. Sohvi ja Keksu... kurat, noor tüdruk alles... igatahes nemad jäidki sinna. Suutsime taganeda veidi kaitstavamasse kohta, tsiviilid ja Manta ja mina, meie kaks verd tilkudes, nii et relvgi käes ei püsinud. Valge läks teistega neid Uniooni maniakke otsima, et Sohvit, Rebast ja Keksut kätte saada, ei teadnud veel, et kahe jaoks neist oli juba hilja. Kolonel kuradi Stantsius vedas oma eriüksuse ka kuhugi sinna konflikti suunas. Hakkas vaikselt pilti juba ette võtma, haavad polnud õnneks olnud väga rasked. Ja siis marssis otse meie peale kaks kaabakat, kes olid Stantsiuse meediku pantvangi võtnud. Marssisid täpselt meie keskele ilma midagi märkamata. Joppale oleks üks äärepealt peale astunud. Ma ei tea, mida nad suitsetanud olid, alla andmast nad keeldusid. Läks nii, nagu sellised asjad ikka lähevad, lõpuks olime meie Mantaga jälle pikali, üks neist värdjatest samuti ning too erimeedik ka, põgenema pääsenud värdjas oli vist tõsiselt mingite droogide peal. Ma pole elu sees nii palju kuule kerre saanud kui selle ühe päeva jooksul. Ja see, raisk, on valus.
Valge taris võitlejad tagasi meie juurde mingi hetk, sinna tilkusid, sõna otseses mõttes, tilkusid verest, ka Stantsiuse üksuse jäänused. Kaks tõbrast, kes meie omi rünnanud olid, olid nad kätte saanud, elusalt. Üks oli see kuradi maniakk Buldog, ma olen peaaegu kindel, et tema alustas kogu selle jama, tema õnneks ei ole mul kommet kinniseotud kätega vangidele kuuli pähe kihutada, kuigi ma seda ilmselt veel kahetsen.
Meid rünnanud hullul oli ainus eraldusmärk mingi "Vanglaüksus Rühm 76", kes kurat need veel on, see tuleb välja uurida. igatahes jõudsime järeldusele, et oleme täiesti võitlusvõimetud ja tõmbusime tagasi algsesse punkrisse. Patrullid välja, üritasime moraali tõstmiseks toitu valmistada, sidemed vajasid ka puhastamist, meil polnud muud varianti, kui sinna punkrisse tõmbuda. Valge läks Uniooniga läbirääkimisi pidama, et saada lahti pantvangidest ja selle eest ehk veidi head tahet osta. Ja midagi muud ka. Kurat, me lõppude lõpuks ei tulnud siia Linna kahurilihaks, teise Asulaga verd valama selleks, et Eriüksus oma käsi määrima ei peaks. Meil ei ole mitte mingit kuradi põhjust teiste Asulatega kakelda, Unioon või mitte, kurat küll.
Lootuse soojale toidule kustutas lõkkesse kukkunud Buldog. Nentigem, kukkumist ei võtnud ta ette päris omal initsiatiivil, ta üritas põgeneda kuulide eest, mida keegi pooljuhuslikult punkri suunas lasi. Võitlejaid mul tolle aktivisti püüdmiseks polnud, Rebane üritas, aga jäi tiibamisega hiljaks. Me ei ole lõppude lõpuks sõjaväeline üksus, meil on seltskond spetsialiste, keda me kaitsma oleme treenitud... aga vastas, nagu välja tuli, olid meil Uniooni Linna Eriväed. Ja need ei andnud järele, paarkümmend minutit hiljem ründasid nad uuesti, seekord juba koordineeritult. Nad on ikka väga visa hingega, need eriväelased. Ja mille nimel ? Ega sel hetkel vahet polnud, sel hetkel veritsesin ma Rambo maasturis ja lootsin, et keegi aega leiab seda verevoolu peatada. Rebane oli tegevuses mu salvede tühjendamisega viimaste ründajate suunas, kui Ramps autole hääled sisse lõi ja meid tule alt välja viis. Ilma selleta oleks me sinna jäänud ka, laskemoon oli üsna otsas, nii Rebase põhirelv kui minu varutukk tõrkusid ja Rebane ise oli ainus, kelle käed polnud päästikule vajutamiseks liiga nõrgad. Kõik oli täiesti põrgus sellel hetkel.
See kaupmees on midagi väga kahtlast, ma pean välja uurima, kellega tegu ja KUIDAS ta lihtsalt niisama igalt poolt läbi jalutab. Rambo kamp kuulab tema sõna igatahes, äkki saab sealtkaudu miskit uurida. Mida ei tea, see on ohtlik. Igatahes oli kõik täiesti kuradile käinud selleks hetkeks, õnneks olid vähemalt meie tsivilistid elus, kuigi vangis. Ja mitte kuraditki, mida mina ja Rebane kahekesi oleks suutnud selle vastu ära teha. Unionistid tahtsid läbi rääkida. Noh, jah. Eks karda nemadki kuulivalu ja nagu hiljem välja tuli, fanaatikuid oli nende hulgas vähe. Konföderatsiooni eriüksuski oli peale päeavaseid lahinguid ja Stantsiuse mullatoidule minekut hulga rahulikumaks jäänud, tolle koloneli käest poleks ma vahetuse sooritamiseks pantvange iialgi saanud. Igatahes on meie inimesed nüüd vabad, Uniooni tsiviilid Uniooni juures ja igasugused eriüksused kadunud kus kaheksa kuradit. Värdjakari. Ma ei tea, mida me edasi teeme. Panen selle siin kirja ja lähme peame siis Birgitiga veidi aru. Päris samamoodi ei saa enam edasi, me ei vea lihtsalt välja. Linnal on meist täiesti po***. Kuradi pärast peaks me nende lõbuks teisi omasuguseid tapma ja veel enam, enda omi tappa laskma ? Kurat küll, ma olen liiga palju sõpru kaotanud.
***
Suured tänud mängu eest, GMid. Oli hea. Oli natuke hapumaid kohti, nagu alati, aga nendeta ei saagi vist. Ja teid tundes teete järgmine kord veelgi paremini, nii et tuld !

Urisen ainult korraks veel kahte sorti kaasmängijate peale:
1)kes isegi vaevunud polnud reegleid lugema
2)kes ei mänginud rolli vaid võidu peale.
Neid õnneks vähe, teistele teemeteinekordkinii.

Parimat,
Mimic

[UL]

nonii,minu pildid ka https://www.dropbox.com/sh/bvszp4pqr2k3zwf/k3cbHw2RfU
juttu tuleb hiljem

[Tindome]

Tsiviili poolt, mängutehniliselt - ma ei tundnud end kunagi ülearu olevat. KUIGI mingitel X põhjustel ei saadetud Leena meedikut kordagi sõduritega koos välja vaid hoopis kuskile võsa vahele nänni koguma või lihtsalt baasis passima, mina tundsin kogu aeg, et see on nende kaotus, mitte minu oma.

S.t. ma raudselt ei olnud kasutu ja jagage oma moona ümber kuidas tahate, kui tsiviile lihtsalt ei OSATA kasutada, kuigi võimalused on, siis seda ei saa mängutegijad kuidagi parandada.
Kui "parandamine" pole just õpetamine, et "tehke seda nüüd nii!"

[Zeek]

Väljavõte Sohvi Teelohu päevikust:
Päev: X?, asukoht: teadmata

Põrgusse see maailm. Et siis nüüd sedasi. Aga vähemasti on hing sees. Aga kui alustada algusest siis...
Vähe sellest, et hommikune ilm oli peaaegu et viletsam kui tavaliselt, ei tõotanud päev sugugi parem tulla....ega ei tulnud ka. Mina, kes ma juba olin lootma hakanud, et elu ei olegi NII hirmus, et mul ja maailmal on veel lootust...oh jah. Igatahes see uus kombativarustus mis spetsiaalselt naissõdalastele linnavurlede poolt välja töötati ja enamvähem hingehinda maksis..noh...võib öelda et peaaegu toimib, või vähemasti on veidi edevam kui tavaliselt...kuigi hilissügist metsa on nad vist tegelikkuses ainult pildi pealt näinud, aga see selleks. Igastahes päev algas nagu missioonipäevad ikka - mine sinna, ei tea kuhu, tee seda mida kästakse. Tavaline. Punker, valvepost. Mingil hetkel läks närv mustaks ja palusin kapten Valgelt vahetust. Antigi. Ja mis veel parem, saadeti koos Keksu ja selle noh, mistanimindoligi-ga metsa...et ravimtaimed ja stuff. Noh, liigume vaikselt metsas, taimi ei ole, seal kus peaks olema no ei ole, kurat küll. Selle asemel aga on äkitselt hääled. Tiimi pealik kamandab meid kokku, mina taimi jahtima, Keksu valvesse. Taimi ikka ei ole, KURAT KÜLL! Saatnud siis mingi bio või meediku või kellegi...mina ju ei tea mis nägu nad olema peavad! Igastahes kui ma tagasi jõudisn läks laskmiseks - tuli välja et mingi Uniooninärakas oli end murusse kaevanud ja muudkui küttis. Keksu sai pihta, sidusin teda kuidas oskasin, pealik sai pihta, teda siduda ei jõudnudki, enne sain ise sellelt raisalt kuuli kuklasse. Huh, õnneks läks - verd lahmas ja pilt üritas eest ära minna kuid Keksu tõmbas suurema vere kinni, kuidas see tal õnnestus ma ei tea..vist ei taha ka teada.... elulootus ei ole veel kadunud, kuid korralikku meedikut oleks ikkagi vaja. Siis sai Keksu uue litaka...vaene plika...päris kahju teisest... Üritasin alul ikka teada anda raadio teel et me tule all oleme ja pihta saime ja et see ...see...seal laseb noh...ja et kus ta on. Igatahes abijõud saabusid, meedik sidus Keksu ja minu ja...ja...ühesõnaga ma vahepealset ja kogu värki väga ei mäleta aga panen siia kirja mis meeles...võib-olla vales järjestuses aga ehk on miskitki abi sest siis kui siit võpsikust kunagi välja saab. Igastahes mingi hetk tulid üliväelased...ja ma sain sõbraliku kuulirahe põlve ja ninna ja...või oli see siis nüüd mil meedik mind sidus? Ei mäleta. Igastahes olime nii mina kui Keksu sendi surmale võlgu....oleme veelgi...ühesõnaga miski hetk roomasime Keksuga minema...jube valus on roomata läbilastud põlve ja kuuliga kuklas...kuidas ma elus olen aru ma ei saa. Aga ei kurda ka. Praegune asukoht on meil teadmata. Mets, võpsik, künkad ja lohud. Morfiini tahaks. Tagasi Asulasse tahaks ka. Kui me siit ei pääse...siis ehk see, kes selle päeviku leiab kraabib meie korjustele veidi sammalt peale ja kui on hea inimene annab meie omadele teada et me tegime kõik mis meie võimuses. G!

P.S. Kui ma seda uniooninärakat veel kunagi nägema peaks saab ta mult jalaga...KURAT! nii palju aumeelt ei ole et esikülge tulistada, ei, vaja on selja tagant kuul kuklasse kihutada, nagu mingi urrima marodöör ja kõrilõikaja kel kiirituselaks alles verd vemmeldab. Pihta ta õnneks sai ja ellu ta jäi, meie meedik lappis ta kokku et vang enneaegselt otsi ei annaks. Kurrrat ja põrrgu!


OG. Vabandan kõigi ees kelle mängu me Triinuga oma varase lahkumisega veidi häirisime. Aga kuni selle hetkeni oli mäng väga vinge (kellavaatamisest hoolimata) ja nauditav (v.a. veriseks lastud nina - aga loll ongi paha olla. Ja valus. Seletuseks - minu süü...käsi haaras relva järele kuigi ma haavatud olin vabandust, enam ei tee, õppetund käes). Aitäh G-õmmidele! Aitäh Kaasmängijatele! Eriline tänu Sippole kes teab ise küll mille eest. Järgmine kord ausõna korraldan nii et ei oleks enam 70ndaid juubeleid kuhu PEAB minema nii, et mäng pooleli jääb....

Lisamärkus: kaitsevahenditele mõtlemine on hea. Nende omamine veel parem. Eriti hea on siis kui nad toimivad ja kaitsevad ja ei lähe ega aja uduseks. Liiga aktiivne püssilaskmine suht lähedalt ei ole hea, valus on. Aga põnev ka. Igatahes jään ootama järgmist mängu. Millal saab?!??