Nunii, Novgorodi kaupmehepeg Dmitri Toljanof aka tulevane vene suurvürst (isegi tsaar, kui Jumalanna annab
) teeb kõigile kummarduse ja ütleb järgmist:
Mõnus oli. Kuigi enamus biznes plaanidest lendas uppi tänu ootamatule võimuvahetusele lossis ja faktile et, enamus tüüpe kellega rääkisin olid petised või hoopis valed inimesed, sai lõpus kenasti joonele ennast. Kahjuks jäid 2000 kuldtükki ka teenimata, mis lossi vaheltmüümise pealt pidi tulema ja kolm laevatäit soola ka müümata aga pole hullu, küll Rjuriku aardekambrites miskit leiab
Mõnnad hetked: Enne mängu karmusega linnuses kapa taga juttu puhuda ja ringi patseerida oli viis pluss. Olustik oli tore.
Veidra lõunamaa naise Isabella osutumine suure inimesi sööva asjanduse emaks *aplaus*, nagu hiljem öeldud "mama kohta näete te suurepärane välja"
Kutse audientsile, samasse ruumi kolliga, kes sööb kristlasi. Dmitri oskas ainult oma vene õigeusku tagumikku sügada ja "bläääd" öelda selle peale.
Mu kaaslannad Freya ja Isabella. Ilma nendeta poleks mäng pooltki nii tore olnud.
Vene keeles lamisemine ja juhmi teesklemine, samal ajal proovides mitte naerda salaplaane pidavaid inimesi, kes korra otsa vaatavad ja käega löövad "oh, vahet pole, see nagunii meie keelt ei räägi"
Kullaketrajate rongaema ringisebimist oli nunnu jälgida. Mitte, et ma hetkekski oleks uskunud, et mul mingi õde on või see eriti huvitanud ka (päranduse jagamine d'oh) aga kauakestvad ovatsioonid pähemäärimise üritamise eest
Ühesõnaga, tore kokkuvõttes
PS. Järgmine kord on mul relv kaasas ja hambuni relvis druziina ka, kui Jumalanna annab. Kõik pisemat kasvu, suurte relvadega, päkkstääbivad ja kõiki uimastavad tegelinskid raiutuakse kuubikuteks ja loobitakse üle lossimüüri. Panimõmm, patsanõ?