Njaa..Väga lõbus oli. Siirad tänauavaldused ühe vaikse Pimedusehaldja poolt. Tänud GM'id
Mäng hakkas minu jaoks tavaliselt. Ei kottinud suht miski. Natuke aega olin kolme valgesse mässitud haige juures. Tulin sealt ära kartes ise mingit imeliku haigust saada . Pärast tuli välja, et õigesti tegin. Samal ajal kui teised pidalitõbistega mässasid leidsin oma kaaslastega ühe pimeda vanakese kellega rääkisime ka ainult korraks kuna tahtsime terve metsa piirkonna üle vaadata. Järgmisel hetkel kohtasime ühte valge näoga elukat ja hunnikus orke . Toredad ja suurte oskustega inimesed nagu me oleme (Märgin siin ära, et meid oli kolm: Mina [Pimedushaldjas], üks tore poolork, mägilane ja nõid) küsisime me Kerberoselt tööd...Ütles et tal pole midagi pakkuda ja, et me talle jalgu ei jääks. Lahkusime rahumeelselt ja seda tegid ka nemad...ma arvan .
Laagrisse jõudes ei toimunud seal eriti midagi. Küll aga oli igasuguseid erinevaid rändureid. Rääkides mõnega/mõnega mitte, oma asju ajades ootasime mingit teatud momenti mil võiks midagi tegema hakata. Meie "kamba" tööks oli siis taoppa üks hertsog. Selle tööfa me hakkama ei saanudki . Minul endal aga oli üks kiri. Mille ma sain lõpuks tänu ühele kuldse näoga neiule tõlgitud. KUI ta ikkagi mulle tõtt rääkis (Tänuavaldused talle siiski). Kiri ununes mul mängu lõpuks ära, sest olin liitunud ühe suure kamba pimedusehaldjatege, kes olid väärt sõdalased (Tubli rollimäng nende poolt, ning tänud neile). Vahepeal niisama ringi liikudes ja ka surnute asju luutides leidsime (algne "kamp" siis) end mingil metsavahelisel teel kus jooksis meile vastu üks Kerberuse orkidest, kelle sõnul oli talo meile tööd pakkuda. Kuna meil oli teisi asju pooleli (Hertsogi killimine ja printsi graali otsingud) ütlesime neile, et peame asja järgi üle mõtlema. Asi ainult mõtlemiseks jäigi kuna ühel või teisel põhjusel ei suutnud me nendega ikkagi liituda.
Oli ka palju tüüpe kes IG pinda käisid. Ühe kaela ma otsustasin lõpuks ikkagi murda. Tuues ettekäändeks "orke tapma minna" ja lastes tal ees minna käis asi kähku. *Kahe käega pai" asjad endale ja kaupmehe poole teele. See jäi ka selle õhtu aiukeseks tapmiseks kuna polnud rohkem põhjust. Aeg oli ka lõpuks magama minna
Kiired märsõnad päeva kohta - Hullunud orkid teiste seas ringi jooksmas, pime vanamees, Toscana pisarate otsing, kolm katset et saada endale mingi imelik sõrmus vanamehe käest, üleüldine segaduse öösel mingisuguses kilbirivis, võitmatu kerberus, PALJU ajanihkeid .
Järgmisel päeval, kui arvasime, et kõik on enam vähem normaalne oli esimeseks äratuseks Karjumine: "Orkid, Orkid"...Eino..mis siis ikka kui relvad kätte ja metsa poole teele. Siin seal sai mõni ork maha ka löödud. kuid ka suuremal lahingul toimus väike segadus. Räägin sellest nö. lahingust mis toimus enne Kerberose vangistamist. Orkid jooksid mäe otsast alla. Seal ootasid neid vibukütid ja enamasti Pimedusehaldjad kes pea kõik rünnakud tagasi lõid. Telepaat üritas ka vahepeal ühe orkiga sõber olla. Seisin prajasti pealr ünnakut mäe kallakul kui minu juurde tuli üks tüüp (OG sama tüüp kelle kaela ma kunagi murdsin) kes näitas mulle ühte mõõka öeldes, et ta "leidis" selle. Tundsin ära oma kaaslase ja sõbra mõõga. Kui ta liikuma hakkas jooksin ma ta selja taha. Mõõk käes üritades teda killida. Järsku keeras ta ringi ja lõi mind minu enda sõbra mõõgaga kaks korda kätte. Egas siis midagi kui oimetult maha ja OG vaadates pealt kuidas ka MINU mõõk võetakse. Mind haavatult nähes jooksid minu poole kaks pimedusehaldjat, kes ravisid mu kiiresti terveks ja rääkisid mulle mis juhtus. Läksin siis seda mõõgavarast jahtima. Kaua läks aega mööda kui ta unustas end minu sõprade, pimedusehaldjatega, juttu rääkima. Kiirelt tema seljataha hiilides ja ta kaela murdes sain ma tagasi oma mõõga. Hästi läks . Pimedusehaldjad ei teinud sellest välja ja läksid oma teed (Suured tänuavaldused. Jälle).
Natuke aega pärast seda ilmus mingi Deemoni moodi asi ja aitas meil suures lahingus Kerberost võita. Kerberos aheldati ja viidi kuhugi paberdiagrammi keskele, sooritati rituaal ja Kerberos kadus. Kas ta nüüd suri. Seda ei oska keegi öelda aga kadus ta küll .
Päeva märksõnad - Lahingud, Kerberos, Deemonid, Kerberose surm, Mängu lõpp
P.S - Vabanudust kui olen midagi tähtsamat välja jätnud. Räägin edasi ainult seda mida nägin mina ja mida mina tähtsaks pidasin. Samas võis ka midagi ununeda . Vabandust ka kirjavigade pärast
Tänud kõigile, kes aitasid selle mängu võimalikuks teha. Ja tänud ka neile kes kõik kohal olid. eriti suured tänud aga Rakvere VG'lastele ja Kõikidele pimedusehaldjatele. Ootan järge
Tsiteerides Allanit: "KURADI KLOUNIKARI. KAS TEIL PAREMAT POLE TEHA"