Nelja Ilmakaare poole muljed

[Elan0r]

Tore
Minule meeldisid Meie muusikud! Julgemat omaloomingut!
Ja eriti kass - see tüüp sõi soolaubasid!
On miisu süles ja söön mina uba kui kiisu hirmsasti rabeleb ka oakese poole - hakkan siis mina kiisule näitama, et see ei ole miisusöök, kui teine poole lennu pealt haarab oa ja maandub põrandale, olles selle juba õhus hävitanud!
Hiljem avastasime miisu köögist - teine hüppas kraanikaussi - tahtis juua!
Andsime siis kulbiga - tüüp luristas terve kulbi sisse ja veel teise otsa
Pätt oli nagunii käinud pliita peal ubasid virutamas
Ahjaa ja pisitrolli karastamine meeldis ka mulle! Hops - lakke -hops -lakke!
Õed on mul ka maruvahvad! No me teame, et -nime ei mäleta Priisti tegelasel- on raamat! Peab olema noh! Ja siis lihtsalt kogu rahvamassi ees lüüakse oimetuks - umbes keegi ei pane tähele - ja selgub, et - oih, ei olegi... No mis siis ikka, kõnnitakse minema Õige!
Räägiti ka sellist dialoogi juhtuvat:
"Goblinid, kust kandist teie ka pärinete? Olete äkki siin kohalikud?"
"Ei, meie oleme Tartust!"
Aweron - aitäh sulle mantli eest!
__________________________________________
Neg. ma siis ei kirjuta

[Alari]

Väga tore mäng oli, tänud korraldajatele ja teistele mängijatele.
.

Kõige rohkem jäi mulle mängust meelde kass, sest kogu aeg oli vaja vaadata, et ta kööki ei lipsaks ning tänu neile, kes olid nõus teda veidi aega hoidma. Veel jäid mulle meelde väikesed koboldid ning see väga kahtlane kamp, kes kõigest puhta nahaga välja tuli. Elav muusika oli tore, kuid kahjuks ei saanud seda eriti palju kuulata. veel on erie(?) laulikute laul. Õhkkond oli mõnus ja rahulik, rünnakud kõrtsile olid täitsa tore vaheldus. Minu jaoks oli see kindlasti üks huvitavamaid larpe. Vabandan ka nende ees, kelle und ma pärast segasin.

[Krafinna]

ja veel, mis pagan lapsukese nimeks sai?
Mul pole mälu olemaski...

Mäletan ainult koondnime: muru.

PS.
kõik asjad said seekord siiski kaasa võetud. Kartuste kiuste.

[Issi]

Tänan GM-e ja kaasmängijaid toreda mängu eest!
Eriti tahan tänada trollipoissi, kelle karuse koore all tuksus hea ja abivalmis süda ja kes aitas mind välja suurest kimbatusest.

[cashmir]

[logerin]

meeldis

* trollide kättemaksuakt aadlikule, lihtsalt sellepärast, et see oli lambist võetud, julge ja tunnetega välja mängitud.

* oma enese ahnus ja selle viljad. Õnneks pääsesin seekord lihsamalt kui kartsin.

* oma kaaslaste leidlikus ja elunautimine.

* mitmedki ehtsad tegelased, eeskõike trollipere ja nende majapidamine. Kõik paistis kahe jalaga maapeal olevat, inimesed tegid oma tööd ja omavahel kraaklesid ja suhtlesid nagu nad oleksid seal koguaeg olnud, mitte eile sündinud.

* Juppidest koosnevad mõistatuste osad.

* mängu raskus. Sai teha, mida vaja oli. Mingeid piiranguid kõrgemate võimude poolt ei paistnud olevat. Ilm oli ilus soe, ideaalne. Paarikraadine kõikumine oleks toonud palju hullema mängu. (+2 sula või -8 külma, ei aitäh).

* Susu, ainuke tegelane mängult, keda ma tegelikult kartsin.

* Igast lollakad relvakangelased, keda sai nii või naapidi tillist tõmmatud.

* näha inimesi kimbatuses ja oma aju liigutamas, larpidel tuleb seda kahjuks liiga harva ette.

* see, et tegevust oli nii palju, et ära tahtis tappa. Ainult ole mees ja mine võta kuskilt otsast jälle kinni.

* rahast oli esimest korda kasu, nii äraostmistel kui ka peibutamisel. Kuigi mingit kaubandust võiks rohkem olla.

* Väga väga ilusad kaardid, ürikud ja kirjad. Tekitas kohe sellise mõnusa tunde. 5+

* Kahjuks muusikuid ei jõudnud jälgida. Tegemisi oli liialt palju. Aga see mis kõrvale kohale jõudis oli imeilus.

* Näha rahva keskmist arukuse taset lambakarjale lähenemas, kui mingi oht(mäetrollid) esile kerkisid.

Ei meeldinud (järgnev kivi lendab kõrge kaarega kaasmängijate kapsaaeda, GMide kohta pole ühtegi halba sõna öelda).

* Igasugused eilesündinud mõõgakangelased, kel pole aimugi mis nad teevad, milleks nad seda teevad, kas nad sellest kasu saavad ja mis eesmärk neil üleüldiselt püstitatud on.

* Avalik sõjaseisukord, st et iga vant käis ringi, toigas käes, tapajanuline himu silmis.

* Ah hängime niisama kaasas ja vaatame, äkki saab kakelda või läheb põnevaks suhtumine.

* Kangelaste loidus ja argus. Hiir magava kassi suhu ei jookse.

* Tarumõistus. Kui keegi vedama ei hakanud, siis rahvas niheles piinlikult oma kohal, vibutas rusikat ja susises. Tulemuseta.

* Tegelaste värvitus. Ei mingeid tundeid, värve ega ka huvi enda seisukorra paranemise vasti

* Palju rahvast veab ennast kaasas, omamatta aimugi, mis toimub ja miks nad tegelikult kaasa liiguvad. (ah mingi maailmapäästmine toimub, ma ei saa midagi teha, ei viitsi, pole aimugi, ei tea rohkem, nad seal midagi jamasid jah).

* See kuidas peale igat aktsiooni vaadatakse GMi otsa ja vesistatakse silmi, et kas nüüd töötab. Neid ei ole olemas.

* Suhtumine - Ah, mingi näkane raha, ei olegi maagilisi über1337 artefakte. Võtke mõistus pähe. Mida te siis teete, kui teilt te maagilised asjad ära võetakse? Kuidas te süüa kavatsete osta? Elada? Liiga palju on harjunud GMide heasüdamlikusega, et mängul peab kõhu täis söötma ja magada rahus saama. Et kui seda ei toimu, siis on halb. Ma täiesti ei imestaks, kui mõni järgmine kord kui te taskus oma maagilisi kalliskive loksutate ja kõrtsus kõhutäit endale lubada ei suuda.

Kokkuvõtteks ma ütleks, et see mäng on kindlasti parim, kus ma kunagi käinud olen ja mitte sellepärast, et mul seal hästi läks. Vaid pigem selle õhustiku ja aura pärast. Isegi mulle jõudis kohale, et võiks nagu liigutada ja teisi pisut aidata, muidu läheb äkki palju halvemini. Igal juhul selline pingekruvija mis teeb järgmise mängu ootamise väljakannatamatuks.

[Amalthea]

[cashmir]

[Saffron]

[Sorontur]

Lõpuks on siis minu fotokas olnud pildid ka galeriis koha leidnud: (kolmas album).

[ozkar]

Natuke hilja mainin, aga kadunud saami päritoluga pussnuga, kuhu on peale graveeritud OSKAR.