Siit siis legend.
Homme reeglid ja isikud.
Kariibimere piraadid.
Proloog.
„Saar keset laia ja ääretut ookeani. Atollide,madalike, hoovuste ja kalaparvede keskel. Lained mäslevad ohtlike kaljude ümber. Dšunglis on kuulda möirgeid, ulgumist ja kriiskeid. Äike rebestab pimenevat taevast. Vihma hakkab kallama nagu ämbrist. Keset tormi tundub saar nagu tont keset surnuaeda. Tundmatu salapärane ja ohtlik.
Legend jutustab, et kunagi ammu hukkus suure tormi ajal saare lähedal üks kaubalaev. Ellujääjaid oli vähe, 9 meest. Nad avastasid end hommikul saarelt ning sinna nad jäid pikaks ajaks. Aastad möödusid ning kaheksa meremeest metsistusid, Mõned surid haigusesse mõned vanadusest mõned söödi lihtsalt ära. Nad hullusid ja hakkasid ühte koopasse kive tassima arvates et need on kullast. Siis ühel päeval ilmus silmapiirile laev. Nähes laeva arvasid hullud meremehed, et nende aaret tuldi röövima. Metsistunud mehed ootasid kannatlikult. Kui laev randus ning madrused koos kapteniga maale astusid, ründasid metsikud inimesed metsiku viha ja raevuga randujaid. Suurest üllatusest osutasid madrused vähest vastupanu. Kõik tapeti. Hullud meremehed aerutasid öösel laevale ning hõivasid selle, tappes kõik kes vastu hakkasid.
Sellest ajast peale kihutas mööda meresid ja ookeaane ringi kardetud laev koos hirmsa meeskonnaga. Nad kutsusid endid „Mustadeks meduusideks“. Nad vedasid kogu saagi mis nad röövisid sinna saarele. Aeg läks, kuid nende ahnus ei vähenenud. Suurest vihast ja ahnusest sündis kuri needus. Enne nad rahu ei leia kui nad on kätte saanud kõik kaardid mis viitavad nende aarde asukohale.“
Seda juttu rääkis mulle isa , kui ta kõrtsist koju kakerdas ja parasjagu tema väljalöödud silm ei valutanud, mida ta varjas musta laia sidemega. Unistavalt kuulasin ma tema juttu kaugetest maadest ja peidetud varandustest. Kaunitest laevadest ja hirmsatest mereröövlitest.
Imelik oli ainult see , et meie väikeses unises külakeses ,York-ist lõunapool, kus ei juhtunud kunagi mitte midagi põnevat , kandis isa ikkagi väikeses põuetaskus kahelasulist revolvrit. Iga õhtu pani ta selle padja alla ja kontrollis , et ega püssirohi pole niiskeks saanud.
Igatahes lähen ma meremeheks, oli minu kindel otsus, olin siis alles 13.
On aasta 1603 Issanda Jeesuse sünnist arvates.
Koht: Kariibimere Ida osas asuva Väikeste Antillide saarestiku Barbadose saarest 30 miili lõunas asuv San Huani saar. Saarel asuvat vana hispaanlaste asula koos Port Leone- ga.
Poliitiline situatsioon Inglismaal on säärane, mis nõuab Kariibimere piirkonnas tugevat laevastiku ja selle toetuseks baasi. Inglise kroon on otsustanud laiendada oma mõjuvõimu uues maailmas . Kuid selleks tuleb hispaania mõjuvõimu otsustavalt vähendada.
Otsitakse vabatahtlike vallutus ekspeditsioonile. Tasu on küll hea aga vallutusretk võib osutuda üheotsa reisiks. Sobilike vabatahtlike ei ole nii kerge leida. Ollakse sunnitud kukilt kõrtsinurkadest kahtlaseid isikuid värbama, kelle tausta ei tea keegi. Aga saare vallutus ekspeditsioon võib olla suhtleselt verine. Inglise valitsusel on hiljem lihtsam eitada kõike ja süüdistada piraate.
Nii satuvad kokku vägagi kummalise taustaga inimkõnts. Kellel ei mõlgu meeles mitte ainult töö vaid pigem hõlptulu teenimine.
Igatahes on antud ohvitserkonnale karmid juhtnöörid, juhuks kui peaks tõusma mäss. Iga mässaja tuleb kas puua või maha lasta. Ja seda ka ohvitserid laeval meenutasid meremeestele.
Saarele pääseb esialgu vaid ühelt poolt ja paadiga. Laev jääb suhteliselt kaugele väikese atolli lähistele.