Keeleliselt andis asjale võlu just võõrkeelte kasutamine Sakslaste poolt. Kes oskas rääkis saksa keelt, samuti oli palju vene keele oskajaid.
Humoorikaid seiku seoses "keelebarjääriga" maarahva ja sakste vahel oli lademets. Endale on meelde jäänud see, kuidas pärast pruudiröövi, Heinrich julma rahuga, sõnakestki mitte mõistvale maarahvale seletas, et kui nad midagi tahavad siis "peavad nad rääkima kultuursete inimeste keeles".
Heinrichilt on pärit terve hunnik nalju sellelt mängult, näiteks:
"Me õpetasime lähis-idas barbaritele kultuuri, nüüd õpetame ka teile!" - öeldud maarahvale kui need käte jalgade vehkides püüdsid selgeks teha miks neli raskes rauas rüütlit lamavat poisikest jalgadega peksavad.
Täiendus videomaterjalis: