Kui palju pappi oled nõus kulutama ühe hea mängu peale?

[logerin]

Lõpuks on meil olukord - "ou, ma tean ühte kutti - ta on elukutseline larpar ja nõus alet tegema. Noh tõstmaks mängu kvaliteeti, tuleb ja mängib mingit makaaki."

Mida rohkem ma maksan, seda rohkem tahan ma personaliseeritud tähelepanu. Nagu puhkusereisi valimine või nii.

Viia larpi erinevate osalusmaksude (npc ja pc - mis praegu väga hästi töötab) süsteem uuele tasemele.

Kui sa ei maksa korralikult siis sinuga ei tegeleta ka sellises ulatuses (nö ülevaltootud isiklikud elukutselised, kes sinu tegelase seotuse ja värgi pärast hoolitsevad) ja kogu lõbu peab enamasti tulema sellest, et võtad jalad kannivahelt välja ja hakkad ise enda elu põnevaks tegema.


Pigem ongi see hetke larpiderohkus antud olukorras hea ja vajalik. Ja siis need üks kaks(kolm) suurt üritust kuhu lihtsalt teistel põhjustel ennast kohale vedada.

[Bernard]

[uzbad]

[Bernard]

[Terry]

[Irve]

[tank]

mängija, kes tuleb larpile makstud osalustasu eest midagi saama, lähtub juba alguses täiesti valelt aluselt. raha on lihtsalt vaja ühiselt tehtud kulutuste kamba peale kandmiseks. osalustasu ei ole pilet üritusele. kui sul mänguga muud personaalset sidet peale maksud raha ei olegi, siis on lihtne tekkima suhtumine et "istun ja ootan siin, kuni ma midagi selle raha eest saan".

sellepärast ei ole mõtet teha kallist larpi. larp olgu odav, mudane ja et magama peaks külmas rõvedas telgis.

[Tindome]

vaidlen vastu: odavalt (mitte ainult raha vaid ka muidu oleku poolest) tullakse kohale vaatama, äkki on midagi toredat, näeb tuttavaid, kui aega saan, siis ka mängin natuke.

eelnevalt raha ja aega ja huvi ja pingutust alla pannes püütakse sissepandud ressursside eest maksimaalselt tagasi saada.

aga külmas rõvedas telgis magamise vastu pole midagi. Sellega olen ma nõus, et mängida ei pea olema mugav . Peab olema huvitav.

[Bernard]

Vaidlen samuti vastu. Esiteks olen mina näiteks täiesti nõus teatud mugavuste eest maksma - eriti kui need on lahendatud kuidagi mängu siseselt.

Teiseks - kui me tahame vähegi kuhugi jõuda larbi arendamisega siis PEAB osalustasu muutuma piletirahaks üritusele. See aga eeldab korraldajatelt suuremat professionaalsust ja osalejatelt suuremat kulutust.

Tegelikkuses on hoopis vastupidi, kui osalustasu on väike (aga piisavalt suur, et olla noorurile tuntav) ja põhjendus on ühiste kulude katmine siis hakkavad noorurid mängujuhti kohe tüütama küsimustega "a mis ma selle raha eest saan" - ja siis selgita, et näed toit ja koharent ja OG linti vaja osta jne.

Kui osalustasu on "piletiraha" siis on sedasorti küsimist ja nurinat tegelikkuses palju vähem.

***

Ja kui mängija istubki ja ootabki, et ta oma raha eest midagi saab siis ta saabki. Toit on olemas, koht on renditud, metsas on tegevust (eeldusel et on) - tahad mine tegutse, ära taha ära mine. Saad niipalju kui ise tahad.

Ja enamjaolt inimene kellel larbiga MITTE MINGIT personaalset suhet (loe. huvi) pole, ei ole nõus maksma selle eest ka "piletiraha".

[arpeau]

Aga mina, kallis flo, üle 200 maksta ei suudaks.
kui mäng oleks üle selle, kaaluksin tõsiselt mitte-tulemist.
500 aga oleks juba VÄGA palju!

mõned aastad tagasi oleks muide 500 maksnud...
vaat' mis teeb pereelu;)
palgad ju tõusevad, aga pere ülalpidamine veel rohkem!

[tank]

[Ocazy]

Ma ei mõelnud siin sugugi seda, et kõik odavad asjad on kevad, sugugi mitte. Ma ei ole küll eriti paljudel käinud aga ikka panen tähele, et kui raha oleks rohkem oleks asi just olustikuliselt parem, olustiku loob ju igasugu atribuutika. Hoolsalt läbi mõelduna annaks paljud asjad ehedamaks muuta, mõnda kohta võiks paigutada päris luku, 20 cm nöörijupi asemel 4 m korralikku kanepiköit, kitsa nartsu asemel korralik linast haavaside (punane veretäpp keskel), kolisevad mündid, klaasist mürgipudelid, korralikud lauanõud ja vaagnatäied puuvilju, saiu, liha ja suupisteid kuninglikul pidusöögil. Samuti oleks mängukoha valikuga lihtsam ning toetada saaks neid, kes raha maksta ei taha või ei saa ja nii oleks kasutada hea hulk esmaklassilisi NPC-sid, kellel korralikud kostüümid jne.
Kallim osavõtumaks (ma eelistan piletile just seda) annab ka kerjusele võimaluse hea rollimängu puhul kahe baranka asemel saiapäts ja lihakamakas välja teenida. Teenrile annaks see võimaluse isandalt reaalset raha saada ja seda ka mängu ajal asjalikele asjadele kulutada. Ma ei ole muide veel ühtegi teenija rolliga inimest näinud, kes isandat ka tõeliselt teenindada viitsiks, ikka on ta kadunud, teeb metsas mõõgaga kangelastegusid või otsib omale meest, selline teenija saaks ju ausaltöeldes peksa ... isand omalt poolt peaks hoolitsema selle eest, et teener oleks söönud riides ja enam vähem rahul. Noortel soovitan lugeda"Kolmest musketärist" peatükki Musketäride majapidamine.
Kui nüüd asi on ikka klubiline üritus ei hakka keegi virisema, et toit oli kehv, ma ei jagaks üldse ühtsest katlast sööki vaid organiseeriks selle vastavlt rollidele - kes peaks ise lõkkel liha praadimaja oma toidunormi seljas kandma, kes katlas suppi keetma, kellele kaetaks uhke õhtusöök, koos vilepuhumisega. Tean, et seda on osaliselt ka kasutatud.
See mu isiklik arvamus, ma ei ole kunagi larbil sellepärast käinud, et makarone hakklihaga ja topsi jogurtit saada, ikka selleks, et "teise maailma" minna ja lõkke ääres mullaste kätega ribikonte pooleks kiskuda ning "veini" nii juua, et suunurkadest alla niriseb. See tuleb aga hästi välja siis kui kostüümid enam vähem välja näevad ja plasttopse väga näha pole.
Häid näiteid on küll, kui keegi mäletab kuidas puruksrebitud jõupaberist kotist sai loomanahk ja vardas liha veini ja juustuga suurepäraselt kokku karjus
Selliste pisiasjade eest oleks ma valmis maksma ja ma ei kahtle, et see ka korraldajatelt rohkem vaevanägemist ja kulutusi nõuaks.

[ohpuu]

[Bernard]

[Pallando]