Rolli kvantiteedist ja kvaliteedist

[uzbad]

[Teemon]

[Tindome]

[Bernard]

[Tindome]

[sippo]

[Tindome]

(ma loodan, et tegu polnud isikliku märkusega ja ei pea hakkama tõestama, et ei ole kaamel)

[Bernard]

Sippo ja minu soovid on hirmuäratavalt sarnased.

Ja nõustun kahe käega ning toonitan veel ülegi selle, et sellises süsteemis peab mängija toetama ja aitama süsteemi, olema ise aktiivne ning vajadusel ära vajuvatele kohtadele õla alla panema. Eriti kui tegu on sarimänguga.

Selles osas peab mängija olema pigem isegi rohkem distsiplineeritud kui etteantud rollidega mängus. Sest siin on tema võimuses otseselt luua või rikkuda mängu.

Aga see on fantaasia ja interaktiivsuse tase mida ka mina mängijana ihalen.

[logerin]

Nõustun täiesti. Ja ka minu kõige paremad tegelased ja olukorrad on mu enda kirjutatud ja seejärel saagapõhiselt kujunenud. Ellujäämisinstinkt on selliste tegelaste puhul palju sügavamale sisse kodeeritud.

Mind näiteks ettekirjutatud roll pärsib. Ma ei taha mängida kedagi teist, kes mulle ei meeldi. Ja ma ka ei mängi neid tegelasi. Palju huvitavam on ise avastada ja luua kaootiline suhterägastik. Mitte et nüüd kõik ettekirjutatud rollid igavad halvad või ebasobivad oleks. Lihtsalt mõnda häirib rohkem.

[arpeau]

Mul ei jää muud üle kui õnnisnäoga õhata Uue Maailma mängude järele...
(See on/oli klassika!)
Ja kiita takka nendele ettekirjutatud Larpidele, kus olen olnud.

Tõsi on see, et kui karakter on kirjutatud väga jutustavas stiilis ja sinna on rohkelt põimitud tegelase "ajalugu" ning see kõik on pikk-pikk-pikk, siis ei suuda vähemalt mina (oma kemikaalidest rikutud mäluga) kõike meelde jätta. Tihti pean mängu ajal taas oma rolli läbi lugema - seda aga ei juhtu kunagi enda "kirjutatud" rolliga.

Samas - viimane rongilarp oli ehe kogemus sellest, kuidas mängujuhid võivad ju kirjutada geniaalseid tegelasi, aga kui mängija suhtlusniiti üles ei võta, võib mäng olla teise tegelase jaoks "pees". See juhtus minuga, kus vaid tänu Shalayale sain mängust kogemuse, mida polnud enne kogenud - sisemine rollimäng. Minu suhtlusniidi teise otsa mängijad ei võtnudki minuga ühendust - ja nii jäi mul üle vaid istuda ja sissepoole mängida.
See oli ka lahe kogemus. Ettekirjutatud tegelasest sai hoopis teine tegelane - vähemalt minu jaoks

[Liiwi]

Natuke kõhe kogenud GM-ide ja paljumänginud klassikute kõrval sõna võtta Aga lisaks ühe suht hilja alustanud ja mitte väga paljudel mängudel osalenud diletandi arvamuse Kuulun nende mängijate hulka, kes eelistavad ettekirjutatud rolli - muidugi eeldusel, et jääb piisavalt aega mängujuhiga asja arutada ja arendada. Rongilarp oli selles mõttes ideaal - saadud roll oli superhuvitav, Aeg kannatas stoilise rahuga ära ka kõige jaburamad küsimused ja tegelane hakkas minu jaoks isegi väga elama. Ei tekkinud ka probleemi mängu integreerumisega - parim mängukogemus seni
Läinudsügisese Põhjala Pööripäeva roll sai ise tekitatud ja enda jaoks huvitavaks mängitud, võimalusi selleks oli piisavalt.
Pisuke pettumus rollimängu poole pealt oli tänavune Myto. Rolli sain vaid paar päeva enne mängu algust ja ka palavikulise kiiruga tekitatud intriig ei läinud käima - liini "teine ots" enamasti mängus ei osalenud. Kindlasti oli oma osa suht suurel esmaabi vajajate hulgal, mis mind mängust eemal hoidis. Aga eks ta üks stiilis "kärss kärnas, maa külmanud" virisemine ole
Kui nüüd üritada eelnev kokku võtta, siis nii ettekirjutatud kui isemõeldud rolli puhul on minu kui mängija jaoks ülioluline piisav ajavaru rolli kallal töötamiseks ja võimalus GM-iga suhelda/asja arutada, eriti väheseid kogemusi arvestades.

[stuart]

Ma leian, et minu puhul oleneb 22rmiselt palju m2ngust. Selge see, et m2ngule ja maailmale, mis on vaid yks kord olemas, sobib paremini ettekirjutatud roll, lihtsam m2ngida, saab keskenduda konkreetsetele asjadele jne, samas valikuv6imalused l2hevad kesiseks. .
J2tkum2ngudel, kus maailm on avaram, valikuv6imalusi jms rohkem, tahaks ikkagi ise rolli kirjutada, sest ettekirjutatud roll ikkagi piirab, ise kirjutades, reeglite ja GMidega n6u pidades saab enamjaolt teha t2pselt selle, mida tahad.
Vahel on v6imalik need kaks ka ilmselt yhendada, nt H2rjap6lvlased tunduvad selles suunas minevat, kus roll kirjutati ette, aga j2rgnevates m2ngudes (mida loodetavast ikka tuleb mitu ) on tegelase edasiarendus ja tekkivad intriigid juba minu enda hallata.
Ja oeh, kuidas ma kah Uut Ilma taga igatsen... Emand Basra rolli ja tausta l6plik v2ljaarenemine v6ttis hea viis m2ngu v2hemalt, aga eks toimunud see ka koos maailma arenguga.
Nende mitmete valmiskirjutatud rollide seas, mida olen m2nginud, on olnud h2id rolle ja ka mitteniih2id rolle, t2ielikku saasta pole 6nneks sattunud. Mitteniihea rolli korral on asja p22stnud kas koht, seltskond, v6i siis olen lihtsalt natuke rollipiiride ligidal tegutsenud, et endal huvitav oleks.
On ju vana teada larpitarkus, et elu tuleb ise huvitavaks teha, GMid ja kaasm2ngijad annavad selleks kyll v6imaluse, aga sinu eest 2ra tegema ei hakka seda keegi

[arpeau]

[Bernard]

[Irve]