Vibud PanicProdi Uue Ilma mängudel

[sippo]

Võib lisanduda üks ammu kaalumisel olnud reegliparandus veel, aga seda võibolla mitte veel UI mängusäädes. Kiiver kohustuslikuks ja pealöögid lubatuks. Vähemasti on plaan kiivri olulisust APde andmisel suurendada ka UIs.

[holmes]

Kui raunok1 oli see tegelane, kes eelmises Kassitoome larpitrennis vibutas, siis võin vabalt öelda, et lähedalt (10 sammu või isegi lähemalt) noolega pihta saada ei ole kuigi armas. Siiamaale on sinikas
Aga ma ei virise. Kes käskis mul kamikadzet teha, eks
Tahan öelda seda, et piirang peaks jääma.

[surra]

[UL]

[sippo]

[UL]

[surra]

[Ghil]

Nu kui sa, UL, hakkad graafikut tegema, siis t6en2oliselt pole m6tet alustada 0kg t6mbej6uga vibust... v6iks v6tta miinimumiks ntx Falco k6ige lahjema vibu - t6mbej6ud 6,5 kg. Siis peaks saama natuke normaalsema graafiku... Ja arvutamist kah natuke v2hem

[UL]

[surra]

[Dan]

Kurat, kui kõik eestlased oleksid nõnda targad nagu Marx, oleks meil ammu dieoodiedega varustatud tuumapomm, kus sees poleks mitte uraan vaid pepsi-koola. Ja me ei pidurdaks enne foori vaid rakendaksime negatiivse kiirenduse vektorit autorataste ja asfaldi vahelisele pinnale

[Teemon]

kena graafik
juhiksin veel t2helepanu sellele, et see ouch-faktor s6ltub v2ga palju konkreetsest noolest
st esiteks tema ristl6ikepindalast selles osas, kuni ta 6hus lendab st kui suur ta 6hutakistus on ehk siis kui palju ta kiirus t2nu h66rdumisele 6huga v2heneb
ning teiseks v2ga palju ka sellest, kuidas ta pehmendatud on. sest see pehmendus muudab selle ouch-faktori oluliselt v2iksemaks, aga yks tegelane pehmendab nii ja teine naa
kysimus on selles, kui elastne/plastne p6rge tabamisel toimub ehk siis kui suur osa noole kineetilisest energiast deformatsiooni k2igus soojuseks muundub

maakeeli siis - pakun et suht reaalne v6iks olla olukord, kus silma j2rgi suht sarnased nooled hoopis teisiti k2ituvad, st veidi suurema ristl6ikega ning veidi paremini pehmendatud nool 2 v6i rohkemgi korda v2hem d2mmi teeb

[UL]

[Aurin]

[Teemon]

kui keral on 0.45, siis ei usugi, et noolel see oluliselt kehvem on...

k6ige voolujoonelisem on tilga kuju, ning seda sellep2rast, et suurima ristl6ike kohast tahapoole l2heb ristl6ige vaikselt v2hemaks, mitte ei l6ppe kohe 2ra, see tekitab tahapoole minimaalselt 6hukeeriseid kuna ei yritata vaakumit luua
kera ristl6ige v2heneb ruttu, noolel seal veel midagi on. muidugi nati liiga pikalt ja peenelt et ideaalne olla, aga v2ga hull ta olla ei tohiks.
vast midagi 0.50 kuni 0.75?
tegelikult muidugi hirmsat vahet ei ole, st nagunii on need arvutused hirmus ebat2psed

reaalne n2ide elust - jalgrattaga otse bussi taga on hea s6ita, kuna vastutulevat 6hku pole. kui buss liigub eest 2ra, siis tema taha tuleb 6hk t2isnurga alt k6rvalt, mitte suht koht eest nagu see tilga korral on. bussil on j2lle sellet6ttu raskem s6ita

aga pakun, et see koefitsendi t2pne kindlaksm22ramine ei annaks tegelikult eriti midagi, kuna see on k6igil nooltel suht yhesugune ning teiseks nagunii vaadatakse vist asja suhteliselt, et kui mitu korda mingi nool teisest rohkem/v2hem d2mmi teeb, kusjuures see teine nool on siis "piisavalt ohutu" . IRL sa ju ei kysi inimeselt, et mitu joul'i su nool energiat mulle edasi andis v6i kui suure j6uga ta mind m6jutas, see number on poogen, sind huvitab hoopis see et kui valus see sinikas on
seega soovitan d2mmi arvutada yhikutes "ohutu nool", mitte joule'des v6i newtonites


tegelikult on see 6hutakistuseks kuluva t88 arvutamine nii v6i naa vist yks paras pain in the ass, kuna kas ta mitte kiirusest ei s6ltunud? ja kiirus pole ju sugugi konstantne
jah, s6ltubki kiirusest, veel hullem, selle ruudust.
6hutakistus t6mbab kiirust alla. mis omakorda v2hendab 6hutakistust. mis omakorda t6mbab veidi v2hem kiirust alla. mis omakorda v2hendab 6hutakistust veidi v2hem. jne jne

...ja millegip2rast on mul tunne, et pehmendus on hoopis olulisem faktor kui 6hutakistus. ehk siis noole energia v2heneb t2nu suhteliselt plastsele deformatsioonile hoopis rohkem kui t2nu tema 6hutakistusele
aga see on puhas spekulatsioon

aga kuidas pehmendust arvutada? pole aimugi. ning selle jaoks ei leia ka kuskilt mingeid koefitsente, kuna kahtlen et keegi on selle boffernoole korral v2lja arvutanud ning netti riputanud ja tema boffernool on t2pselt samasugune kui meie boffernool

vast 6nnestub m6ne sarnase materjali (nagu noole esiosa) vastav tegur leida? v6i v6tta yks nool kuhugi fyssi praktikumi kaasa ning sealsete 6ppej6udude k2est kysida?

kokkuv6tteks vast niipalju, et kas on yldse m6tet seda v2lja arvutama hakata? ma ei imestaks, kui vastus oleks tegelikust paar korda suurem/v2iksem. 2 korda oleks vist isegi hea tulemus

v6ibolla on targem lihtsalt mingit standardit luues arvestada sellega, et millised tegurid ja kui palju seda ouch-faktorit m6jutavad?